Finantsinspektsiooni nõukogu kinnitas 26. novembril 2021 oma korralisel koosolekul inspektsiooni strateegia aastateks 2022-2025. Strateegiaga sätestatakse Finantsinspektsiooni kaemus, kutsumus, väärtused ja neli peamist tegevussuunda aastateks 2022-2025.
Kaemus
Digipädev ja tõhus Finantsinspektsioon.
Kutsumus
Hoiame usaldust finantsturu vastu.
Väärtused
Kindlalt. Professionaalselt. Loovalt.
Finantsinspektsiooni peamised tegevussuunad aastateks 2022-2025
I. Loov, keskkonnasäästlik ja digipädev Finantsinspektsioon on tõhus finantsjärelevalve- ja kriisilahendusasutus
Kaemus:
Digipädev ja tõhus Finantsinspektsioon.
Oodatav tulemus 1. Finantsjärelevalve ja kriisilahenduse tõhustamiseks kavandame ja võtame kasutusele vajalikud digilahendused. Finantsinspektsiooni tööprotsessid on senisest rohkem automatiseeritud ja võrreldes regiooni finantsjärelevalveasutustega kasutatakse enim digilahendusi.
Oodatav tulemus 2. Talendikate, töökate ja inspektsiooni väärtusi kandvate inimeste ligitõmbamiseks ja organisatsioonis hoidmiseks mõõdame ametikohtade ülesanded ning uuendame palga- ja motivatsioonisüsteemi.
Oodatav tulemus 3. Asjaajamises ja muus tegevuses lähtume keskkonnasäästlikkuse põhimõttest. Töötame rohekontoris.
Oodatav tulemus 4. Ergutame töötajaid tegema ettepanekuid töö tõhustamiseks ja paremaks koostööks. Tunnustame loovaid ja professionaalseid töötajaid.
II. Finantsinspektsioon hoiab finantsturu stabiilsust, et majanduses saaks luua enam lisandväärtust
Kutsumus:
Hoiame usaldust finantsturu vastu.
Oodatav tulemus 1. Määrame kindlaks turuosaliste oluliste infotehnoloogiliste süsteemide nõrkused küberkerksuse aspektist, suuname finantsjärelevalve subjekte nende nõrkuste kõrvaldamisele. Keskendume enim oluliste süsteemide talitluspidevuse ja kriitiliste funktsioonide edasiandmise kontrollile. Olulised süsteemid toimivad suuremate tõrgeteta.
Oodatav tulemus 2. Keskendume finantsjärelevalve subjektide riskikontrolli süsteemidele, protsessidele ja kohasele töökultuurile. Finantsjärelevalve subjektide ja börsiettevõtete audiitorite kohustuste täitmine Finantsinspektsiooni suhtes on kontrollitud, vajadusel suunatud puuduste kõrvaldamisele üksikaktidega ja/või soovituslike juhenditega. Finantsjärelevalve subjektide juhtkonnas valitseb riskivõtmist ja -juhtimist tasakaalustatult käsitlev töökultuur.
Oodatav tulemus 3. Valmistame ette ja rakendame piisava sõela uutes valdkondades tegevusloa andmisel (ühisrahastus, virtuaalvääringu teenus vmt). Sõltuvalt taotleja ärimudelist soovime oluliste valdkondade piisavat mehitatust Eestis ja väldime nn postkast-tegevuslubade andmist. Finantsturul tegutsemiseks saavad õiguse kompetentsed, õiguskuulekad ja jätkusuutlikult tegutsevad isikud.
Oodatav tulemus 4. Ühtses järelevalvemehhanismis (SSM), ühtses kriisilahenduskorras (SRM) ja Euroopa Liidu rahapesu ja terrorismi tõkestamise ameti (AMLA) loomisel oleme veelgi aktiivsemad ja mõjusamad. Eesti IT-riskide kontrollija head oskusteavet on SSMis ja/või SRMis teadvustatud ja kasutatud. SSMis ja SRMis on teadvustatud Eesti pangandusturu süsteemseid riske, need ei jää kriisiolukorras tähelepanuta ja võetakse arvesse.
Oodatav tulemus 5. Arendame edasi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja rahvusvaheliste finantssanktsioonide järelevalve mudelit. Finantsjärelevalve subjektide protsessid ja süsteemid on piisavad subjektide poolt ka rahvusvaheliste finantssanktsioonide rakendamiseks.
Oodatav tulemus 6. Pöörame oma seadusjärgses rollis tähelepanu jätkusuutlikkusele (ESG) ja rakendame vastavad õigusnormid finantssektoris. Finantsjärelevalve subjektid ja börsiettevõtted järgivad kohalduvates ESGd käsitlevates õigusaktides sätestatud põhimõtteid.
III. Finantsinspektsioon kaitseb klientide ja investorite huve, et tugevdada usaldust finantsturu vastu
Väärtused:
Kindlalt. Professionaalselt. Loovalt.
Oodatav tulemus 1. Loome ombudsmani büroo, kui seadusega sätestatakse, et finantsombudsman luuakse Finantsinspektsiooni juurde. Selgitame sidusrühmadele, miks finantsombudsmani töökoht Finantsinspektsiooni juures on klientide, investorite, finantsjärelevalve subjektide ja ühiskonna huvides. Finantsombudsman lepitab ja lahendab vaidlusi.
Oodatav tulemus 2. Jätkame finantsteenuste ja -toodete alast tarbijate harimist portaali www.minuraha.ee vahendusel ja võtame kasutusele täiendavad kanalid teabe ning Finantsinspektsiooni oskusteabe süsteemseks levitamiseks. Tarbijahariduses keskendume õpilastele, pensionäridele ja võlanõustajatele, kuna need on vastuvõtlikumad või haavatavamad rühmad või tegelevad selliste rühmadega. Fookusrühmadele on aja- ja asjakohane objektiivne info finantstoodete ja -teenuste riskide kohta hõlpsasti kättesaadav.
Oodatav tulemus 3. Faktilise teabe ja oskusteabe vahetamisega süvendame koostööd Rahapesu Andmebürooga, prokuratuuriga ning uurimis- ja julgeolekuasutustega, järgides seaduse piiranguid ja vastastikkuse põhimõtet. Potentsiaalsed õigusrikkujad on heidutatud ja seaduserikkujaid on tõhusamalt karistatud.
IV. Finantsinspektsioon soodustab tehnoloogilist uuenduslikkust, et aidata kaasa turu efektiivsele toimimisele
Oodatav tulemus 1: Tehnoloogiliselt uuenduslike ärimudelite arengu ja kohaliku oskusteabe kaasamise soodustamiseks taotluse alusel rakendame kõrvaltingimustega tegevusloa, kui seadus seda võimaldab ja seonduvad riskid on piisavalt juhitud. Tehnoloogiliselt uuenduslikke ärimudeleid saab kontrollitult testida ja arendada.
Oodatav tulemus 2. Rakendame varasema tegevusloaga subjektide suhtes, samuti teistel üksikutel juhtudel tavapärasega võrreldes kiirendatud tegevusloamenetlust, kui seonduvad riskid on piisavalt madalad. Tegevusloamenetlused on ajaliselt lühemad ja väiksema kuluga.
Oodatav tulemus 3. Hoiame kontakti1 uute ärimudelitega finantsäridega, eelkõige tehnoloogiliselt uuenduslike äridega. Finantsjärelevalve subjektiks saamist kaaluvatel isikutel on piisavalt teavet, et otsustada järgmiste sammude üle.
Oodatav tulemus 4. Suuname finantsjärelevalve subjekte enamale digilahenduste kasutamisele. Arvestades proportsionaalsuse põhimõtet, on subjektidel tõhusalt toimivad riskipõhised digilahendid riskide kontrollimiseks.
1 Kontakti, järelevalvelise dialoogi iseloom ja ulatus sõltub igakordsetest asjaoludest ning arvestab ka seotud ärisaladustega. Eelistatud on suure potentsiaaliga, kohalikku oskusteavet laialdaselt kasutavad või arendavad, Eesti turgu efektiivsemalt toimima ja/või suuremale konkurentsile suunavad finantsärid. Seetõttu Finantsinspektsioon ei saa kõnealuse dialoogi puhul kõiki kohelda ühetaoliselt, vaid rakendab mõistlikku diskretsiooni.