Blogi

"Austatud Riigikogu esimees,
lugupeetud Riigikogu liikmed,

Eesti finantssektor  areneb kiiresti. Võib-olla kiiremini kui kunagi varem. Küsimus ei ole enam selles, kas kiirus on meie tugevus. Küsimus on selles, kas meie reeglid, järelevalve ja õiguskaitse suudavad selle tempoga kaasas käia.

Täna esitan teile ülevaate Finantsinspektsiooni 2025. aasta tegevusest.

Neli kuud tagasi asusin juhtima Finantsinspektsiooni. Selle aja jooksul olen kohtunud turuosaliste, riigiasutuste ja rahvusvaheliste partneritega, kuulanud neid ja küsinud. Üks sõna on neis vestlustes ikka ja jälle kõlanud: kiirus. See on Eesti tugevus. Aga sellega  kaasneb ka vastutus.

Finantssektor peab toimima nii, et inimesed ja ettevõtted saaksid oma rahaasju ajada kindlustundega. Selle eelduseks on usaldusväärne ja läbipaistev turg ning järelevalve, mis suudab riske ette näha ja neile õigel ajal reageerida. Finantsinspektsiooni roll on seista nende põhimõtete eest Eesti riigi nimel.

Finantsinspektsioon on üks Euroopa Liidu väiksemaid järelevalveasutusi. 2025. aasta lõpus töötas meil 146 inimest. Täpselt sama palju oli ka järelevalve all olevaid finantsasutusi – sisuliselt üks järelevalvatav iga töötaja kohta. Nende seas on ettevõtteid, mis haldavad miljardite eurode väärtuses varasid. See näitab korraga kahte asja: esiteks seda,  kui suur vastutus lasub igal meie inimesel, ja teiseks seda, kui palju me neilt ootame.

Eesti tugevus on võime otsustada kiiresti ja muutuda kiiresti. Oleme üles ehitanud finantssüsteemi, kus maksed liiguvad hetkega, laenuotsused sünnivad minutitega ja uued digiteenused jõuavad turule kiiremini kui enamikus Euroopa riikides. Väikese riigi jaoks on see oluline konkurentsieelis.

Kuid finantssektoris kehtib lihtne põhimõte: riskikontroll peab vastama võetud riskile. Kui riskid liiguvad kiiremini kui meie võime neid mõista ja juhtida, tekivad paratamatult probleemid.

Ja siin ei pea ma silmas ainult Finantsinspektsiooni. Ma pean silmas kogu süsteemi: järelevalvet, poliitikakujundajaid, kohtuid, finantsteenuste pakkujaid ja ka tarbijaid. Ei saa olla nii, et finantssektor liigub kiiresti, aga riik aeglaselt. Kui järelevalve, seadusandlus või õiguskaitse jäävad tempost maha, tekivad riskid kogu süsteemile.

Finantsinspektsiooni järelevalve tugineb kahele sambale.

Ühelt poolt peame tagama finantsasutuste vastupanuvõime. Teiselt poolt aga selle, et teenused oleksid usaldusväärsed, läbipaistvad ja ausad.

Mul on hea meel kinnitada, et Eesti finantssektor tugev. Pangad on hästi kapitaliseeritud ja kasumlikud ning laenuportfellide kvaliteet on püsinud üldjoontes stabiilsena.

Finantsinspektsioon hindab regulaarselt, kas pankade riskid on piisavalt kaetud omavahenditega. Analüüsime pankade ärimudeleid, juhtimiskvaliteeti, riskiprofiile. Kontrollime kapitali ja likviidsuse piisavust. Koos Euroopa Keskpangaga määrasime 2025. aastal Eestis tegutsevatele pankadele täiendavaid kapitalinõudeid kokku 960 miljoni euro ulatuses.

Kuid praegune tugev tänane seis ei tähenda, et võiksime valvsuse kaotada.

Meid ümbritsevad geopoliitilised pinged, kiire tehnoloogiline areng ja finantsturgude üha tihedam rahvusvaheline seotus. Kõik see toob kaasa uusi riske.

Neid riske aitavad maandada rahvusvahelised kokkulepped ja Euroopa ühised reeglid. Eelmisel aastal jõustus Euroopa Liidus DORA määrus. See ühtlustab IT-riskide juhtimise nõuded kogu finantssektoris. Me testime regulaarselt pankade vastupanuvõimet ja jälgime, et turuosalised täidaksid DORA nõudeid.

Digitaalne finantssüsteem tähendab, et tehnoloogiline tõrge võib väga kiiresti muutuda ühiskondlikuks probleemiks. Seetõttu ei ole IT-riskide juhtimine enam üksnes tehniline küsimus. See on osa riigi julgeolekust.

Ka finantssektori vastupidavus ei ole ainult majandusküsimus. See on seotud riigi toimimisvõime ja ühiskonna usaldusega laiemalt. Finantsasutused peavad olema valmis toime tulema nii küberohtude, tehnoloogiliste tõrgete kui ka rahvusvaheliste kriisidega.

Kriisivõimekuse tugevdamine on olnud Finantsinspektsiooni prioriteet juba aastaid. Oleme täiendanud süsteemselt oluliste pankade kriisilahenduskavasid ja testinud nende toimimist. Eesmärk on selge: ka keerulistes olukordades peab finantssüsteem edasi toimima ning inimeste usaldus pankade vastu säilima.

Kiiresti arenev süsteem vajab tugevat raamistikku, mis peab vastu surve all ja tagab kriisivalmiduse ka keerulistes oludes. Selle raamistiku kujundamine ja hoidmine on Finantsinspektsiooni igapäevane töö.

Nüüd teisest olulisest teemast: finantsteenuste tarbijast.

Finantssektori kiire areng mõjutab inimesi otseselt. Panganduse digitaliseerimine muudab teenused mugavamaks ja kiiremaks ning lihtsustab kliendi tuvastamist. Kuid samal ajal toob see kaasa ka uusi riske.

Alustan vastutustundliku laenamise teemast.

Tasakaalu leidmine laenude kättesaadavuse ja vastutustundliku laenamise vahel on olnud viimaste kuude jooksul korduv teema. Seda nii kohtumistel finantssektori osalistega kui ka partnerasutustega, kes vastavaid vaidlusi ja juhtumeid menetlevad.

Praegu hinnatakse inimeste maksevõimet sageli killustatud andmete põhjal. Selle tulemusena võib inimene saada laenu rohkem, kui ta tegelikult kanda suudab.

Sageli ei ole probleem pahatahtlikkuses. Probleem on selles, et otsuseid tehakse puuduliku info põhjal, kuigi tehnoloogiliselt oleks võimalik teha neid märksa paremini ja täpsemalt.

Kui soovime kiireid ja digitaalseid finantsteenuseid, peavad sama ajakohased olema ka riskikontrollid.

Praegu tähendab laenuvõime hindamine liiga sageli käsitööd: pangakonto väljavõtete läbivaatamist ja killustatud info kokku panemist. See ei ole tõhus lahendus mitte kellegi jaoks.

Kuigi tarbimislaenude arv on viimastel aastatel pigem vähenenud, sõlmiti 2025. aastal siiski üle poole miljoni uue tarbimislaenulepingu. Nende kogumaht ulatus ligi 750 miljoni euroni.

Need ei ole abstraktsed numbrid. Nende taga on päris inimesed ja päris tagajärjed. Kui laenu antakse vastutustundetult, võivad tagajärjed olla rasked nii inimesele endale kui ka tema lähedastele. Olukorda aitaks oluliselt parandada nn positiivne krediidiregister, mis koondaks teavet inimese finantskohustuste kohta, olgu selleks kodulaen, autoliising, järelmaks või tarbimislaen.

On öeldud, et selline register riivab inimeste privaatsust. Jah, see puudutab tundlikke andmeid ja seetõttu tuleb andmekaitse küsimusi võtta väga tõsiselt. Oluline on, kes andmeid haldab ja kuidas neid kaitstakse. Sama  oluline on ka see, et andmed oleksid täpsed, ajakohased ja annaksid inimese finantskohustustest tervikliku ülevaate.

Enamikus Euroopa riikides selline süsteem juba toimib. Peagi jõuab ka teie ette teisele lugemisele krediiditeabe jagamise seadus, mis looks selle registri jaoks vajaliku õigusraamistiku.

Kiire laenamine ilma usaldusväärse andmepõhjata on nagu sõit pimedas ilma esituledeta. Positiivne krediidiregister on need esituled.

Kuid andmed üksi ei lahenda kõiki probleeme. Inimesel, kes satub finantsraskustesse või vaidlusse finantsteenuse pakkujaga, peab olema selge ja kättesaadav võimalus oma õigusi kaitsta.

Finantsinspektsioon on aastaid juhtinud tähelepanu vajadusele luua Eestisse finantsombudsmani institutsioon. See vajadus ei ole ajaga kadunud – vastupidi, see on muutunud veelgi aktuaalsemaks.

Finantsombudsman võimaldaks finantsteenustega seotud vaidlusi lahendada lihtsamalt, kiiremini ja väiksemate kuludega. See annaks inimestele reaalsema võimaluse oma õigusi kaitsta ja aitaks samal ajal vähendada kohtute koormust.

Inimene ei peaks jääma olukorda, kus mõnesaja- või mõnetuhandeeurone vaidlus tähendab automaatselt kohtusse pöördumist.

Usun, et Eesti ühiskond on valmis selleks, et rohkem vaidlusi lahendatakse kokkuleppe teel ning sõltumatu finantsombudsmani seisukohti võetakse tõsiselt.

Praegu veel ei ole Finantsinspektsioonil seadusest tulenevat õigust lahendada üksikuid tarbijavaidlusi. Meie roll on küsida vajadusel selgitusi, kontrollida teenusepakkujate tegevuse vastavust nõuetele ja reageerida süsteemsetele probleemidele.

Ometi pöörduvad inimesed meie poole iga päev lootuses abi saada.

2025. aastal avaldas Finantsinspektsioon 844 hoiatusteadet tegevusloata isikute ja võimalike pettuste kohta. Lisaks saime aasta jooksul 507 tarbijakaebust. Seda oli 35 protsenti rohkem kui aasta varem. Kaebuste arvu kasvu taga on suurel määral finantspettuste sagenemine. See näitab selgelt, et inimesed vajavad lihtsat ja usaldusväärset abikanalit.

Finantsombudsman võiks olla just selline kanal– sõltumatu ja kättesaadav võimalus lahendada vaidlusi ilma kohtusse pöördumata ja suurte kuludeta.

Lõpetuseks.

Finantsinspektsioon töötab praegu välja uut nelja-aastast strateegiat. Selle keskne eesmärk on selge: Eesti inimesed ja ettevõtted peavad saama usaldada meie finantsturgu ja selle osalisi. Samal ajal peavad Eestis olema head tingimused ettevõtjatele, kes tegutsevad vastutustundlikult, riskiteadlikult ja seadusi järgides.

Avaldame oma strateegilised suunad peagi.

Head Riigikogu liikmed,

Eesti edu ei ole kunagi sündinud aeglusest. Oleme edu saavutanud seetõttu, et oleme julgenud liikuda kiiresti.

Aga kiiresti saab liikuda ainult süsteem, mida inimesed usaldavad.

Usaldus ei teki iseenesest. See vajab selgeid reegleid, vastutust ja valmisolekut tegutseda enne, kui probleemid muutuvad kriisideks. Ka kiiresti arenev süsteem vajab selgeid piire ja vastutust.

Siin on ka otsuseid, mida saab teha Riigikogu.

Eesti vajab finantsombudsmani. Eesti vajab kaasaegset krediiditeabe jagamise raamistikku. Lahendamist ootavad ka mitmed teised küsimused, sealhulgas pangasaladuse regulatsiooni ajakohastamine.

Meie ühine eesmärk peab olema hoida Eesti finantssektor innovaatiline, usaldusväärne ja turvaline – selline, mis toetab majanduse arengut ja inimeste kindlustunnet.

Finantsinspektsioon jätkab selle nimel tööd koos Riigikogu, partnerasutuste ja turuosalistega.

Tänan meie koostööpartnereid ja kõiki Finantsinspektsiooni töötajaid nende pühendumuse eest.

Tänan kuulamast!"