Blogi

"Austatud Riigikogu esimees, lugupeetud Riigikogu liikmed. 

On suur rõõm seista täna taas teie ees, et anda aru Finantsinspektsiooni tegevusest. Seaduse järgi on mul kohustus teile, täiskogule vähemalt kord aastas ülevaade teha, kuna rahvusvaheliste standardite kohaselt annab apoliitiline, sõltumatu ja kõrgelt professionaalne finantsjärelevalve aru otse seadusandjale, otse rahva esindusele. Samal põhjusel on finantsjärelevalvetele üle ilma asetatud kohustus koostada aastaaruanne. Lisaks on meil nõukogu, kellele aru anname ja kes ka väga teraselt oma ülesandeid täidab. Mul on selge veendumus, et muu hulgas sellise aruandluskohustuse tõttu on Finantsinspektsioon üks professionaalsemaid ja tõhusamalt tegutsevaid rakendusasutusi Eestis. 

Kui isiklikumas plaanis alustada, siis sellel aastal möödub minu kolmas ametiaeg Finantsinspektsiooni juhina, kokku 12 aastat. Advokaadi-finantsõiguse eksperdina osalesin Finantsinspektsiooni seaduse väljatöötamisel eelmise sajandi lõpus. Seejärel kutsus toonane juhatuse esimees Trink mind Finantsinspektsiooni tööle ning pärast vahepealset tegutsemist taas erasektoris kutsus mind FI-sse tagasi teine juhatuse esimees Malmstein. Seega on mul olnud suurepärane võimalus nii kollektiivis kui ka juhina Finantsinspektsiooni ja finantsturgu arendada ning parendada. 

Viimase 12 aasta jooksul teile peetud kõnedest ja esitatud aastaaruannetest joonistuvad selgelt välja järgmised neli suurt olulist teemat Eesti finantsturule: 

1. Ettevõtete koondumised finantsturul ja samas uute pankade jm finantsvahendajate kiire kasv; ärimudelite ümbervaatamine ja läbipaistmatust ärist loobumine; edukas riskide maandamine kriisides, nagu ID-kaardi kriis, COVID-kriis ja Ukraina kuuma sõja algusfaas, ka MONEYVAL poolt Eesti riigi hindamine;
2. Õigusraamistik ja ülereguleerimine ühelt poolt ning teisalt järelevalve tööriistakasti mitmekesistamine, seal hulgas trahvide suuruse ja menetluse küsimused;
3. Finantsjärelevalve uued tegevusvaldkonnad ja nende käivitamine: euroala pangajärelevalve ja kriisilahenduse asutamine ning selle tegevusse integreerumine, krediidiandjate järelevalve, ühisrahastuse järelevalve, krediidiinkassode järelevalve ning krüptovaraturgude järelevalve;
4. Finantsinspektsiooni küpsemine: kriisilahenduse funktsiooni asutamine nullist, Tagatisfondi ühendamine FI-ga tõhusama tegutsemise nimel, väga tagasihoidlike vahenditega väljapaistva tulemuse saavutamine noorte finantshariduses ning suurem digivahendite kasutuselevõtt organisatsioonis ja järelevalvetöös. 

Mõni sõna neist teemadest täpsemalt. 

Eelmise aasta lõpus teatas regiooni üks suurematest pankadest, Rootsi SEB, et on otsustanud liita oma Eesti, Läti ja Leedu pangad üheks üksuseks ning tuua Balti riikide peakorteri Eestisse. Seda peakorterit ei tehta Riiga ega Vilniusesse, vaid siia ja see näitab selgelt usaldust Eesti finantsjärelevalve vastu. Seitse aastat tagasi näitasime veenvalt parimat ärikeskkonda ka Luminorile, kes asutas kuue panga ühendpanga peakorteri Tallinnasse. Minu prognoosi kohaselt suunavad need koondumised ka teisi Baltiüleselt tegutsevaid krediidiasutusi oma struktuuri üle vaatama. Olen terve tööelu nii erasektoris nõustajana kui avalikus sektoris järelevalvajana olnud heas dialoogis finantsturuga. Pika praktikaga kaasneb oskus kõnetada ja kõneleda tõsiseltvõetavate finantsvahendajate ja investoritega samas keeles, aga samas selgelt ja konkreetselt näidata tegutsemise põhimõtteid ning alusväärtusi. Meie finantsjärelevalve toimib professionaalselt, objektiivselt ja läbipaistvalt, päevapoliitikast sõltumatult. Arvan, et riigina oleks ebamõistlik mitte kasutada investoritele Eesti hea keskkonna n-ö müümisel Finantsinspektsiooni tööd meie ärikeskkonna kujundamisel. Tallinn panganduskeskusena signaliseerib väga üheselt välisinvestoritele siinse keskkonna sobivust, annab tööd meie finantsala asjatundjatele ja teatud tingimustel suurendab konkurentsi. Sellel võib olla heas mõttes lumepalliefekt. 

Konkurentsi teema ei kuulu klassikaliselt finantsjärelevalve repertuaari. Ometi ei ole me ka seda pala unustanud. Hoogsalt on oma turuosa suurendanud ja seeläbi võistlust teravdanud LHV Pank ja teised. Eesti väiksemad pangad on paari laenutoote äriliiniga edukalt välisturge vallutanud. Nad ongi juba enam välispangad, kuna pooled kliendid tulevad naaberriikidest. Oleme tegevusload väljastanud paarile üliinnovaatilisele väärtpaberiärile, kelle arvukaks klientuuriks on kogu Euroopa. Just praegusel hetkel püüab Eesti Finantsinspektsiooni tegevusloaga krediidivahendaja saavutada krediidiregistrite lihtsa kasutamise piiriüleselt Euroopas, mis omakorda avaks üksteise suhtes liikmesriikide krediiditurud. Koos Eesti Pangaga tegime ettepanekud suuremaks krediidimobiilsuseks eluasemelaenude valdkonnas, vähendades rahalisi ja administratiivseid barjääre laenu üleviimisel ühest pangast teise. 

Finantsinspektsiooni motoks on tervitada professionaalseid ja läbipaistvaid finantsvahendajaid. Õnneotsijatesse suhtume skeptiliselt, katsetamisse nii ja naa. Vaadake, finantsvahenduses on ju nii, et õnnestumise ja kasumi teenib ettevõtja. Tavaäris kannab ebaõnnestumise riski samuti ettevõtja, kuid finantsvahenduses on see jagatud ühiskonnaga. Pankrotistunud kindlustusandja jätab kaitseta kindlustusvõtjad. Põhja läinud pank aga viib kaasa inimeste elu säästud. Jah, viimasel juhul tuleb appi Tagatisfond, mis tagab iga hoiuse kuni 100 000 euro ulatuses. Aga ka see raha ei kasva puu otsas, vaid teatud juhul tuleb riigilt ehk meilt kõigilt. 

Teisalt ei soovi me Finantsinspektsioonis katsetamist ka sugugi välistada. Juba 2016. aasta alguses ehk pea kümme aastat tagasi tegime ettepaneku nn liivakasti raamistiku loomiseks finantsvahenduses. Liivakast on siis selline õigusraamistik ja kontrollitud keskkond, kus eelkõige alustavad ettevõtjad saavad proovida oma teenuseid, enne kui nendega päris avalikuks minnakse. Toona riik sellest tuld ei võtnud. Tänaseks on finantsvahenduses Euroopas jõutud äratundmisele, et liivakastid küll ideena ja katsekeskkonnana on head, aga finantsvahenduses ei toonud need edulugusid loodetu asemel. Ma endiselt arvan nagu kümme aastat tagasi, et liivakast katsemudelina võib anda ka häid tulemusi, aga selge õigusraamistik on siin võtmesõnaks, vältimaks moondumisi konkurentsis, tagamaks tarbijate õigusi ja maandamaks ärisaladuste lekkimise riski. 

Oleme Finantsinspektsioonis olnud kiired, paindlikud ja loonud pretsedente kogu Euroopa Liidus — alates esimesest väärtpaberite keskregistrite piiriülesest liitumisest kuni olukorrani, kus Euroopa Keskpangaga koos tegime ühele siinsele suurpangale ettekirjutuse tehnoloogiliste riskide paremaks juhtimiseks või kui tunnistasime koos kehtetuks Verso panga krediidiasutuse tegevusloa rahapesu riski tõttu. 

FI otsustava tegevuse tagajärjel on minevikku vajunud ärimudel, kus pakuti piiriüleseid makseid ebaselge taustaga klientidele. Selleks sulgesime jõuga kaks panka ja mitmeid makseasutusi, üks pank loobus ise tegevusloast. Moskva Pangast – kujutage ette, et 2014. aastal tegutses Tallinnas selline pank Eesti Krediidipanga nime all täies uhkuses –, on saanud meie oma Eesti ostjate ärilise vaistu ja oskuste tulemusel päris hästi toimiv universaalpank COOP. FI tehtud otsused läbisid kogu saagas edukalt kodumaise kohtuliku tuleproovi ja ka Euroopa Liidu asutuste põhjaliku kontrollikadalipu. Tänaseks on Euroopa Liit asutanud rahapesu tõkestamise eest vastutava asutuse AMLA, millel muu hulgas tuleb tagada turuosaliste ühetaoline kohtlemine rahapesu tõkestamise valdkonnas.

COVIDi pandeemia puhkemisel 2020. aasta alguses olime Euroopa Keskpangas ühed esimestest, kes soovitas finantsjärelevalvajatel pankadel kasumi väljamaksed peatada, et kapitalipuhvrid ei väheneks ja oleksid piisavad tervisekriisiga seotud riskide kandmiseks. Aitasime toona jõuliselt kaasa ka sellele, et pangad pakuks pandeemia ajal makseraskustes inimestele ja ettevõtetele vabatahtlikult maksepuhkust ning et selline lahendus toimiks üle Euroopa Liidu. Sõja puhkemisel Ukrainas kaardistasime esimesena euroalal, millised riskid võivad pangandusel tekkida ja realiseeruda nii lühemas kui ka pikemas vaates ning suunasime Euroopa Keskpanka mõtlema sellele, kuidas valmistuda sõja võimalikuks süvenemiseks ja võtta arvesse geopoliitilisi riske. 

Kriisiolukordade käsitlemiseks oleme nullist üles ehitanud terve uue kriisilahenduse funktsiooni. Vastav Euroopa Liidu direktiiv seda ka nõudis. Oleme sisuliselt üle võtnud Tagatisfondi kriisijuhtimise tugevdamiseks ja efektiivsuse saavutamiseks, täites koostöölepingu alusel fondi funktsioone. Tagatisfond on saanud oma tuleristsed panga ja investeerimisühingu tegevusloa kehtetuks tunnistamisega kaasnenud väljamaksete tegemisel, aga ka stressiteste tehes, millega alustasime mõned aastad tagasi. Süsteem toimib hästi. Osaleme mastaapsetes Balti-Põhjala kriisiharjutustes, millest viimasel korral võttis osa 450 eksperti üle 20 riigiasutusest piirkonna riikidest. Veensime eelmisel aastal kriisiharjutusega liituma ka Euroopa Keskpanka. Oleme Eesti Panga kui elutähtsa teenuse korraldamisel vastutava asutusega sõlminud koostööleppe hädaolukordades tegutsemise ettevalmistamiseks ja tegutsemiseks. Finantsinspektsioonil on ekspertteadmisi ja ka võimekust, mis toetavad keskpanka hädaolukordadega seoses. 

Oleme käivitanud krediidiandjate ja -vahendajate järelevalve, teatud investeerimisfondide järelevalve, maksesüsteemide järelevaatamise toetamise, ühisrahastuse järelevalve, krediidiinkassode järelevalve. Krüptoettevõtjate järelevalve võtame järk-järgult üle Rahapesu Andmebüroolt. Oleme korrastanud maksekontode ja makseteenuste järelevalve. Oleme Euroopa Keskpangas aidanud käivitada tehnoloogiliste riskide järelevalvet panganduses, algatanud euroala pangajärelevalve enda suurema digitaliseerituse ning toetame üleminekut riskipõhisele järelevalvele Euroopa Keskpangas. Selle kõigega saavutasime Euroopa Keskpanga pangajärelevalves objektiivsete ja tehnoloogiliselt võimekate professionaalsete kolleegide staatuse, keda tähelepanelikult kuulatakse ja kellega arvestatakse. 

Riskipõhiselt valvame üle 60 miljardi euro väärtuses finantssektoris olevaid varasid, mis on jaotunud umbes 175 järelevalvetasu maksva järelevalvesubjekti vahel. Finantsjärelevalvet teeme 140 eksperdi jõuga, olles väikseim finantsjärelevalveasutus Euroopa Liidus. Meil tuleb oma ülesannete täitmiseks rakendada üle 700 õigusakti ja juhendi. Lisaks 2016. aastal toodule ja nagu ma ka eelmisel aastal samasuguses ettekandes, 13. juunil avaldasin, et oleme sektori ülereguleerinud. Iga väiksema aspekti reguleerimine muudab finantssektori kuulikindlaks, aga väga riskikartlikuks. See omakorda tähendab, et võimalust ei saa need reaalmajanduse ettevõtmised, kes näiteks laenuvõimenduse saamisel pakuksid ühiskonnale lisaväärtust, mis meid rikastaks. Õnneks on tänaseks seda olustikku mõistetud nii Euroopa Liidus kui ka Eestis. Finantsinspektsioon on aktiivselt käivitanud õigusraamistiku lihtsustamise finantsvaldkonnas. 

Finantsinspektsioon on aastatega kasvanud üheks kõige tõhusamalt ja mõjusamalt tegutsevaks asutuseks Eestis. Oleme vastavalt seadusele riskipõhiselt täitnud meile antud ülesanded, oleme täitnud kehtivat strateegiat, oleme hoidnud finantssektori sujuvalt toimivana ning riskid maandanud. Me ei ole kaotanud ühtegi olulist kohtuvaidlust. Meie töötajad hindavad väga kõrgelt Finantsinspektsiooni tööandjana ja meie tööjõu voolavus on madal. Saavutasime selle kõik tegutsedes kindlalt, professionaalselt ja avatud meeltega. 

Finantsinspektsiooni kindel tegutsemine tähendab objektiivsust, ühetaolisust ja järjepidevust. Ka seda, et me ei kohku tagasi keerukate probleemide käsitlemisest ning ajakohasest otsustamisest. Finantsinspektsiooni professionaalsus tähendab teadmiste parimat taset ja seaduslikkust. Finantsinspektsooni avatud meeled tähendavad info igakülgset kogumist ja analüüsi, riskikeskkonna muutuste tajumist, uute ideede kogumist ja avatud dialoogi meie järelevalve subjektidega. Kindlalt, professionaalselt ja avatud meeltega on Finantsinspektsiooni väärtused. 

Olles kogu oma tööelu nii advokaadina, finantsjärelevalve eksperdina kui juhina olnud seotud Eesti ja Euroopa finantsturuga, julgen tulevikku prognoosides arvata järgmist kolme momenti:

1. Euroopa Liidus tervikuna tuleb päriselt lihtsustada reegleid, aga säilitada eluterve konservatiivsus järelevalves. See näiteks tähendab väiksemat fookust ühingujuhtimise detailidele, sisekordade finessidele. Fookus tuleb aga säilitada kapitali kvaliteedil ning kvantiteedil, juhtide isikutel, nende sobivusel ja riskikontrolli tõhususel, arvestades ärimudelit. See tähendab enam riskipõhist järelevalvet ja samal ajal vähem bürokraatiat.
2. Digitaliseerimine süveneb ja vastavad tehnoloogilised riskid kasvavad. Digitaliseeritus tähendab äride järjest suuremat rahvusvahelistumist ja suhete kiirust piiriüleselt. Meie inimesed on järjest enam kliendiks välismaistel finantsvahendajatel ja meie finantsvahendajad pakuvad järjest enam teenuseid välismaal. See tähendab kolme tulipunkti: meie inimeste õiguste kaitse tagamine, kui välismaine teenuse osutaja neid rikub; meie järelevalve võimekus tegeleda välismaiste riskidega, et meie ühiskond ei peaks neid nn kinni maksma, kui meie piiriüleselt tegutsev finantsvahendaja ebaõnnestub; süsteem on tehnoloogiliselt nii tugev, kui vastupidav on tema nõrgim lüli. See tähendab veelgi enam rahvusvahelist koostööd kriisides ja vastavaid harjutusi ning tehnoloogilise taustaga inimesi finantsjärelevalvesse.
3. Kolmandaks, võib-olla natuke kitsam ja lühem vaade, aga siiski südamelähedane. Tallinn peab oma potentsiaali panganduskeskusena ära kasutama. Seda kvaliteetsete välisinvesteeringute siia tõmbamiseks ja kogu ärikeskkonna käimatõmbamiseks. FI on vägagi valmis siin vastavas riigi intelligentses terviktegevuses kaasa lööma. Minu unistus on, et Eesti ja teised Balti riigid oleksid ka Skandinaavia vaatepunktist koduturg, mis praegu tundub vähemalt Rootsis veel mitte olevat. Veelgi enam, arvan, et Läänemerd ümbritsevad riigid kokku moodustavad väga tugeva ja suure potentsaaliga turu. Suurem piirkondlik läbipõimumine võimaldab vastastikku meie elujärge veelgi parandada. 

Kokkuvõttes on 12 aastaga Finantsinspektsioon kujunenud usaldusväärseks ja professionaalseks asutuseks, keda tähelepanelikult kuulatakse nii Eestis kui ka Euroopas, kes on objektiivne ja dialoogile avatud ning kes viib talle usaldatud ülesanded ellu, säilitades sõltumatuse. Tänan selle eest kõiki meie koostööpartnereid, seal hulgas parlamendi liikmeid, FI nõukogu liikmeid ja järelevalvatavaid turuosalisi. Tänan ka FI endisi ja praeguseid kolleege, kellega koos oleme käinud läbi tulest ja veest, aga kellega sellest hoolimata on olnud lust Eesti parimaid huve silmas pidades asja ajada. Minu jaoks on finantsjärelevalve juhtimine suur võimalus ja vastutus, kus omalt poolt olen andnud maksimumi meie inimeste, meie Eesti huvide ja õiguste kaitseks. 

Aitäh tähelepanu eest!"