Blogi

Euroopa Liidus jõustus Euroopa Liidu noteerimisakt (Listing Act), millega muu hulgas muudetakse prospektimäärust, lihtsustades seeläbi ettevõtete kapitali kaasamist. Muudatuste eesmärk on vähendada halduskoormust, eriti korduvate väärtpaberiemissioonide ja väiksemate pakkumiste puhul. Listing Act’i peetakse Euroopa Kapitaliturgude Liidu üheks olulisemaks sammuks.

Praktikas on väärtpaberite avalik pakkumine ja kauplemisele võtmine tihti kulukas ja ajamahukas, eriti väiksemate ettevõtete jaoks. Muudatustega vähendatakse dubleerivat teabe avalikustamist, laiendatakse prospektikohustuse erandeid ning lihtsustatakse dokumentide koostamist. See muudab kapitaliturule tuleku kiiremaks ja vähem kulukaks ning parandab ettevõtete ligipääsu rahastamisele. Osa muudatustest juba kehtib ja ülejäänud jõustuvad lähiajal.

Mis on juba muutunud

Listing Acti esimesed muudatused hakkasid kehtima 2024. aasta detsembris. Laiendati prospekti avaldamise kohustuse erandeid, eelkõige juhtudel, kus emitendi väärtpaberid on juba kauplemisele lubatud. Sellisel juhul saab prospekti asemel kasutada Prospektimääruse Lisa IX kohast teabedokumenti, mida järelevalveasutus ei kinnita. See tähendab, et ka emitendil lasub suurem vastutus avaldatud teabe õigsuse ja täielikkuse eest.
Samuti muutusid siis ka prospekti keelenõuded. Eestis tunnistati vastav siseriiklik regulatsioon 2026. aasta alguses kehtetuks ning nõuded tulenevad edaspidi otse prospektimäärusest. Prospekti võib koostada rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles (s.o üldjuhul inglise keel) ning tõlkenõue piirdub kokkuvõttega.

Mis muutus 2026. aasta kevadel

Alates 5. märtsist 2026 kohaldatakse uusi prospektivorme, mis asendavad seniseid lihtsustatud vorme. Kasutusele võeti EU Follow-on Prospectus ja EU Growth Issuance Prospectus. Need on mõeldud eelkõige korduvate emissioonide ja kasvufaasis emitentide jaoks. Uued vormid vähendavad prospekti mahtu ning aitavad vältida juba avaldatud teabe dubleerimist olukordades, kus investoritel on vajalik teave juba olemas.

Mis muutub alates juunist 2026

Alates 5. juunist 2026 jõustub suurem osa ülejäänud prospektimääruse muudatustest. Prospektide ülesehitus muutub ühtsemaks: dokument tuleb koostada standardiseeritud vormis ja kindlas järjestuses, et esitatav teave oleks investoritele paremini loetav ja võrreldav. Täpsemad nõuded kehtestatakse delegeeritud õigusaktidega.
Samal ajal tõuseb prospekti koostamise kohustuse künnis Eestis 8 miljonilt eurolt 12 miljoni euroni. Praktikas tähendab see, et üle 12 miljoni euro suuruste pakkumiste puhul on vajalik prospekt, 1–12 miljoni euro vahemikus piisab Eesti väärtpaberituru seaduse alusel koostatavast teabedokumendist. Alla 1 miljoni euroste pakkumiste puhul prospekti või teabedokumendi avaldamise kohustust ei ole.

Muudatuse eesmärk on toetada kapitali kaasamist ja vähendada väiksemate pakkumiste regulatiivset koormust. Arvestades, et nö kohaliku teabedokumendi sisu on üle Baltikumi ühtlustatud, siis aitab see kaasa kapitali kaasamisele kõigis kolmes Balti riigis.

Mida see ettevõtete jaoks tähendab

Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks on kapitaliturule tulek olnud kulukas ja ajamahukas, eriti väiksemate emissioonide puhul. Prospekti koostamine koos nõustamise ja kinnitamise menetlusega on muutnud sellised emissioonid sageli ebaproportsionaalselt koormavaks. Listing Acti muudatused leevendavad seda eelkõige prospektikohustuse väiksema ulatuse ja sisu kaudu. Eestis kehtestatud kõrgem prospektikünnis võimaldab kaasata kuni 12 miljonit eurot ilma täismahus prospektita, mis vähendab väiksemate pakkumiste puhul dokumentatsiooni mahtu ja halduskoormust veelgi.

Eesti turgu iseloomustab ka emitentide soov kaasata kapitali korduvate emissioonidega, eriti võlakirjade puhul. Listing Acti muudatused vähendavad selliste pakkumiste regulatiivset koormust ning koos Balti riikides ühtlustatud teabedokumendi nõuetega toetavad ka piiriülest kapitali kaasamist Balti turul. Seetõttu võib eeldada, et lihtsustused parandavad Eesti ettevõtjate ligipääsu kapitaliturule.

Kapitali kaasamise nõuetel on aga alati ka teine pool – investorite kaitse. Kui emitentide regulatiivsed kohustused vähenevad, suureneb vastavalt emitendi enda roll usaldusväärse kapitalituru toimimise tagamisel. Kui teabe avaldamise kohustus on väiksem (või puudub üldse, näiteks alla 1 miljoni euro suuruste pakkumiste puhul), peab emitent ise olema eriti hoolikas, et investorile esitatav teave oleks õige, täielik ja mitteeksitav. Investor peab saama kujundada oma otsuse tuginedes konkreetse emitendi ja tema tegevusvaldkonna kohta olulisele ja asjakohasele teabele. Sama kehtib ka väärtpaberi ning pakkumise tingimuste kohta.

Emitendi läbimõeldud ja hoolsale tegevusele toetub nii investorite usaldus kui ka kapitalituru eesmärgipärane toimimine.