Jõustumise aeg
Lugupeetud krediidiasutuse või investeerimisühingu esindaja
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõige 2d (CRR) paneb pädevale asutusele kohustuse määrata olulisuse piirmäär krediidiriski kontekstis. Kui nõue kliendi vastu on üle tähtaja 90 päeva järjest ja ületab olulisuse piirmäärasid, siis loetakse CRR-i kontekstis nõue makseviivituses olevaks (default).
Eestis tegutsevatele Euroopa Keskpanga määruse (EL) nr 468/2014 alusel Euroopa Keskpanga järelevalve alla kuuluvatele olulistele krediidiasutusteleüksustele on olulisuse piirmäär kehtestatud 2018. aasta 21. novembril välja antud Euroopa Keskpanga määrusega (EL) nr 2018/1845. Eestis tegutsevatele vähemolulistele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele kehtestab Finantsinspektsioon olulisuse piirmäära üldkorraldusega.
Ühine siseriiklik piirmäär muudab andmed järelevalve jaoks võrreldavamaks ja ühtlustab mängureeglid krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks kellele need kohalduvad.
Olulisuse piirmäär koosneb kahest komponendist (summast, mis on üle tähtaja):
- absoluutne piirmäär eurodes;
- suhteline piirmäär, st üle tähtaja nõude protsent kogunõudest, mis on subjektil nõudena üleval vastava kliendi vastu.
Olulisuse piirmäära kontseptsiooni on EL-i tasemel palju analüüsitud. Selle kohta on Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/171, mis muu hulgas määrab ära, et:
- absoluutne piirmäär eurodes on jaenõuete puhul maksimaalselt 100 eurot ja muude nõuete puhul maksimaalselt 500 eurot;
- suhteline piirmäär peab olema 1%, välja arvatud kui pädev asutus tõestab ära, et 1% pole sobilik, st pädeval asutusel on tõendamiskohustus kui soovib 1% piirmäära muuta.
Makseviivitus loetakse toimunuks kui mõlemad piimäärad on ületatud 90 päeva järjest.
Euroopa Keskpank tegi laiaulatusliku analüüsi, mis käsitles nii absoluutset kui suhtelist piirmäära ja jõudis järeldusele, et neil pole alust arvata, et 1% oleks mittesobiv piirmäär. Samuti jõudsid nad järeldusele, et absoluutseid piirmääri peaks rakendama maksimaalses võimalikus ulatuses, vastasel korral oleks nende arvates makseviivituste hulk liiga suur. Euroopa Keskpanga analüüs ja konsultatsioon on leitav Euroopa Keskpanga
kodulehelt.
Finantsinspektsiooni hinnangul on mõistlik, et Eesti piirmäärad oleksid samad nagu EKP piirmäärad, sest EKP analüüs toetub paljus teooriale, st analüüsib piirmäärasid ilma subjektide eripära arvestamata, ja seega on analüüsi tulemused universaalsed ja sobivad samuti Eesti turu jaoks.
Ühtne piirmäär tähendab ka, et Eesti krediidiasutuste krediidiriski aruanded on makseviivituse olulisuse kontekstis maksimaalselt ühtlustatud.
HMS § 40 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited.
HMS § 40 lõige 2 sätestab, et enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Sama paragrahvi lõike 3 punkti 6 kohaselt võib haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui haldusakt antakse üldkorraldusena või menetlusosaliste arv on suurem kui 50.
Üldkorralduse eelnõu on lisatud kirjale. Palume teil edastada oma põhjendused, kui te ei ole üldkorralduses pakutavaga nõus. Palume põhjendused edastada hiljemalt 04.03.2019 aadressil [email protected].