Kevadel puhkenud COVID-19 kriis pärssis mitmete finantsteenuste mahu kasvu. Eriti puudutas see kindlustussektorit ja fondisektorit (v.a pensionifondid), kus teenuste maht vähenes.
Ainus teenus, mille mahu kasvutempo ületas eelmise aasta sama perioodi kasvu, olid hoiused. Hoiuste koondjääk kasvas 2020. aasta esimesel poolel 10% ehk 1,9 miljardi euro võrra, 2019. aasta esimesel poolel oli kasv 6%. Hoiuste kasv toetus nõudmiseni ja üleööhoiuste hoiustele, mille jääk kasvas poolaastaga 11% ehk 1,8 miljardi euro võrra. Tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk kasvas samal ajal 2% ehk 58 miljoni euro võrra. Hoiustesse oli aasta lõpus paigutatud kokku 21,8 miljardit eurot.
Pankade laenuportfellide koondjääk ei ole 2020. aasta esimesel poolel kasvanud. Juuni lõpu seisuga oli pankade laenuportfellide suurus 19,9 miljardit eurot. Krediidiandjate tarbijalaenude koondjääk püsis samuti peaaegu muutusteta, jäädes 1,16 miljardi euro juurde. Investeerimisteenustega seotud mahud liikusid esimesel poolaastal väga erinevalt: pensionifondide varade maht suurenes 3%, avalike investeerimisfondide varade maht aga vähenes 8% võrra, samuti vähenesid investeeringud välisfondidesse1,5%. Individuaalportfellide koondmaht poolaastaga ei muutunud. Samas muud investeeringud finantsinstrumentidesse (nn väärtpaberite hoidmine) kasvasid aktsiate arvelt 9%.
Kokkuvõttes kasvas 2020. aasta esimesel poolel säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenustesse – sh investeerimis- ja pensionifondid, individuaalportfellid, mud finantsinstrumendid, tähtajalised ja säästuhoiused ning investeerimis- ja muud hoiused – paigutatud varade maht 2% ja ulatus juuni lõpuks 10,9 miljardi euroni (2019. aasta lõpus 10,7 miljardit eurot). Arvelduskontodel hoitavad vahendid kasvasid poolaastaga 11%, jõudes juuni lõpuks 18,1 miljardi euroni. Seega ulatus kõikidesse finantsteenustesse paigutatud varade maht Eestis kokku 29 miljardi euroni.
Kindlustusmaksete maht elukindlustuses kahanes 11% ja moodustas 42 miljonit eurot. Kindlustusmaksete maht kahjukindlustuses vähenes samuti, 4%, moodustades 194 miljonit eurot. 2020. aasta esimesel poolel olid Eesti residentidest eraisikute finantsvarad suuremad kui nende kohustused: finantsvarade maht oli juuni lõpus 14,6 miljardit eurot ja finantskohustuste jääk 10,6 miljardit eurot.