Eesti elukindlustusseltsid kogusid 2017. aasta teises kvartalis kindlustusmakseid 59 miljoni euro väärtuses ehk 10% rohkem kui esimeses kvartalis. Poolaastate võrdluses on samuti kindlustusmaksete maht kasvanud: 2017. aasta esimeses pooles koguti 112 miljonit eurot, mida on 11% rohkem kui 2016. aasta samal perioodil.
Põhinäitajad |
I kvartal 2017 | Muutus | II kvartal 2017 |
|---|---|---|---|
| Kindlustusmaksete maht | 53 mln € | ↑ | 59 mln € |
| Esinenud kahjunõuete maht | 36 mln € | ↓ | 32 mln € |
| Kindlustusseltside varade maht | 1,15 mld € | ↑ | 1,16 mld € |
| Kindlustuskohustuste maht | 850 mln € | ↓ | 844 mln € |
| Kulude suhe netokindlustusmaksetesse (kumulatiivne) | 16,7% | ↓ | 16,1% |
| Kasum* | 6,3 mln € | ↑ | 7,4 mln € |
| Solventsuskapitalinõude kaetus | 180% | ↑ | 185% |
Elukindlustusmaksete mahust moodustavad suurima osa investeerimisriskiga elukindlustuse (IRE) tooted: teises kvartalis koguti neid 30,2 miljoni euro väärtuses, 17% rohkem kui esimeses kvartalis. 2017. aasta esimeses pooles moodustas investeerimisriskiga elukindlustuse maht 49% kõikidest maksetest. Sellele järgnesid 16,5 miljoni euroga kasumiosalusega kindlustus ning 7,1 miljoni euroga muu elukindlustus.
Elukindlustusseltsidel esines teises kvartalis kahjunõudeid 32,4 miljoni euro ulatuses. 2017. aasta esimese kahe kvartali kokkuvõttes küündis kahjunõuete maht 68,1 miljonini euroni (18% rohkem kui mullu samal ajal), mis moodustab 61% kogutud kindlustusmaksetest. Nõudeid esines esimesel poolaastal kõige enam investeerimisriskiga elukindlustuses: 40 miljoni euro väärtuses ehk 59% kõigist kahjunõuetest.
Elukindlustusseltside varade maht teise kvartali jooksul oluliselt ei muutunud, kasvades 0,7% ehk 1,2 miljardi euroni (aastane kasv 9%). Olulisi muutusi ei toimunud ka varade ja kohustuste struktuuris. Tulenevalt investeerimisriskiga elukindlustuse mahu kasvust moodustab nende alusvara nüüd 56% kõigist kindlustusandjate varadest ning investeerimisriskiga elukindlustuse tehnilised eraldised 51% kindlustusandjate kõigist kohustustest.
Kulude suhe netokindlustusmaksetesse oli teise kvartali lõpu seisuga kumulatiivses arvestuses 16,1%, 0,4 protsendipunkti väiksem kui 2016. esimesel poolel. See suhtarv kõigub seltsiti 9% ja 29% vahel.
Elukindlustusseltside solventsuskapitalinõude kaetus sobivate omavahenditega oli teise kvartali lõpus 185%. Omavahendite kasv suureneb riskivaba intressikõvera kasvu ja kasumliku tegevuse tõttu. Peamised riskikomponendid solventuskapitalinõudes on elukindlustusrisk ja tururisk.
Kõik elukindlustusseltsid täidavad seadusest tulenevaid kapitalinõudeid. Miinimumkapitalinõue on kaetud 7,1kordselt.
Peamised arengusuunad ja riskid
- Eestiga seotud rahvusvahelised kindlustusgrupid on oma tegevust reorganiseerimas.
- Riskivaba intressikõveraga toimunud liikumised on avaldanud soodsat mõju pikaajaliste finantsgarantiiga kohustustega kindlustusandjatele – riskivaba intressimäära tõus pidurdab kohustuste kasvu.
- Solventsuskapitalinõude kaetus on kasvamas, seda tulenevalt riskivaba intressikõvera tõusust ja sektori kasumlikkusest.
- Ligi pool (49%) kindlustusmaksete mahust moodustab investeerimisriskiga elukindlustus ning maksete mahust kaks kolmandikku ehk 65% kogutakse väljaspool Eestit.
- Muudeti kogumispensionide seadust. Suurim muudatus lubab II samba pensionilepinguid, mille alusvara väärtus sõltub kindlustusvõtja poolt valitud investeerimisfondi väärtusest. See toob tõenäoliselt kaasa tootearendusi kindlustusseltside portfellis.
* Sektori kasum on võetud kindlustusseltside avalikest II kvartali vahefinantsaruannetest.