2016. aasta esimesel poolel olid arengusuunad Eesti finantsteenuste turul erinevad. Vabatahtlike pikemaajaliste säästmis ja investeerimisteenuste kasv oli vähene, samas kui tarbimise finantseerimiseks võetud teenuste maht kasvas jõudsalt.
Hoiuste koondjääk kasvas 2016. aasta esimesel poolel 3% ehk 458 miljoni euro võrra. See kasv toetus nõudmiseni ja üleööhoiustele (lisandus 805 miljonit eurot), eelkõige madalate intressimäärade tõttu. Tähtajaliste hoiuste jääk aga vähenes, 331 miljoni euro võrra. Hoiustesse oli 2016. aasta juuni lõpu seisuga paigutatud kokku 16 miljardit eurot.
Pankade laenuportfellide koondjääk kasvas 2016. aasta esimesel poolel 3% ehk 0,6 miljardi euro võrra. Juuni lõpu seisuga oli pankade laenuportfellide suuruseks 17,3 miljardit eurot. Uue teenusena on lisandunud krediidiandjate väljastatud laenud, mille maht oli juuni lõpus 0,7 miljardit eurot.
Investeerimisteenuste valdkonnas on mahtude kasv aeglustunud. Erandiks on pensionifondid, mille koondvarade maht kasvas esimese poolaastaga 9%, samas kui teiste Eestis registreeritud investeerimisfondide oma suurenes 3%. Investeeringud välisfondidesse aga vähenesid, poolaastaga 2%, ja muud investeeringud finantsinstrumentidesse kahanesid samuti, 5%. Individuaalportfellide koondmaht praktiliselt ei muutunud, kasvades vaid 1%.
Kokkuvõttes vähenes 2016. aasta esimesel poolel säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenustesse – sh investeerimisfondid, pensionifondid, individuaalportfellid, muud finantsinstrumendid, tähtajalised ja säästuhoiused ning investeerimis- ja muud hoiused – paigutatud varade maht 4%, juuni lõpuks 9,3 miljardi euroni (2015. aasta lõpus oli 9,7 miljardit eurot6). Arvelduskontodel hoitavad vahendid kasvasid aga poolaastaga 7%, juuni lõpuks 12,8 miljardi euroni.
Kindlustusmaksete maht elukindlustuses vähenes 2016. aasta esimesel poolel 4% ja moodustas 41 miljonit eurot. Laekunud kindlustusmaksete maht kahjukindlustuses aga samal ajal kasvas, 9%, ja moodustas 149 miljonit eurot.
Alates 2016. aastast on Finantsinspektsioonile kättesaadav ka krediidiandjate aruandlus, seega on nende väljastatud laenude andmed lisatud ka käesolevasse ülevaatesse. 2016. aasta esimesel poolel olid Eesti residentidest eraisikute finantsvarad suuremad kui nende kohustused: finantsvarade maht oli juuni lõpus 9,7 miljardit eurot, samal ajal kui finantskohustuste jääk oli Eesti residendist eraisiku keskmine varade maht oli 2016. aasta juuni lõpus 7375 eurot ja laenude jääk 6132 eurot. Eraisiku keskmine neto finantsvarade väärtus oli seega Eesti residendist eraisiku keskmised neto finantsvarad 8,1 miljardit eurot. Eesti residentidest eraisikute neto finantsvarad ulatusid seega juuni lõpus 1,6 miljardi euroni.
2015. aasta lõpuga võrreldes neto finantsvarad vähenesid, aga eelkõige seetõttu, et kohustuste hulka lisandusid krediidiandjate laenud. Ilma nendeta oleks finantskohustuste jääk olnud 7,4 miljardit eurot ja neto finantsvarad 2,3 miljardit eurot.