Enamiku finantsteenuste koondmaht kasvas 2021. aasta esimesel poolel. Eriti hoogustus investeerimine. Kauplemisaktiivsus Nasdaq Tallinna börsil on oluliselt tõusnud ning OMX Tallinna indeks jõudis uue rekordtasemeni. Hoiused jätkasid kasvu. Ka laenamise aktiivsus on võrreldes eelmise aastaga suurenenud – nii pankades kui ka krediidiandjate juures. Kindlustusmaksete laekumine kahjukindlustuses on samuti peaaegu taastunud kriisieelse tasemeni. Langus toimus vaid elukindlustuses, mida mõjutas aasta alguses jõustunud pensionireform, mis võimaldab inimesel raha otse fondist välja võtta ja kindlustusandjaga pensionilepingut mitte sõlmida.
Hoiuste koondjääk kasvas 2021. aasta esimesel poolel aeglasemini kui aasta tagasi: 5% vs. 10%. Samas peab arvestama, et eelmise aasta näitaja sisaldab ka erakorraliselt suuri valitsuse1 hoiuseid. Ilma nendeta oleks tänavu kasv sama kiire nagu eelmisel aastal. Peamiselt suurenesid nõudmiseni ja üleööhoiused, mille jääk kasvas poolaastaga 6% ehk 1,2 miljardi euro võrra. Tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk vähenes samal ajal 7% ehk 0,2 miljardi euro võrra. Kokku oli juuni lõpus paigutatud hoiustesse 25 miljardit eurot.
Pankade Eesti laenuportfellide koondjääk kasvas 2021. aasta esimesel poolel kiiremini kui eelmisel aastal: 2% ehk 509 miljoni euro võrra. Juuni lõpus oli pankade koondlaenuportfell 21,2 miljardit eurot. Ka krediidiandjate tarbijalaenude koondjäägi kasv kiirenes, olles 3% ehk 30 miljonit eurot, ning ulatus juuni lõpus 1,22 miljardi euroni.
Kasvas ka kõikide investeerimisteenuste maht: pensionifondide ja avalike investeerimisfondide varad 5%, investeeringud välisfondidesse2 17%, individuaalportfellid 8% ja muud otseinvesteeringud finantsinstrumentidesse (nn väärtpaberite hoidmine) 32%.
Kokkuvõttes kasvas 2021. aasta esimesel poolel säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenustesse – sh
investeerimis- ja pensionifondid, individuaalportfellid, otseinvesteeringud finantsinstrumentidesse, tähtajalised ja säästuhoiused ning investeerimis- ja muud hoiused – paigutatud varade maht 6% ja ulatus juuni lõpuks 12 miljardi euroni (2020. aasta lõpus 11,4 miljardit eurot). Ka arvelduskontodel hoitavad vahendid suurenesid poolaastaga 6%, jõudes juuni lõpuks 21,9 miljardi euroni. Kõikidesse finantsteenustesse paigutatud varade kogumaht Eestis ulatus 33,9 miljardi euroni.
Elukindlustusmaksete maht kahanes 3% ja moodustas 41 miljonit eurot. Kahjukindlustusmaksete maht kasvas 4%,
ulatudes 201 miljoni euroni.
2021. aasta esimesel poolel olid Eesti residentidest eraisikute finantsvarad suuremad kui nende kohustused: finantsvarade maht oli juuni lõpus 17,1 miljardit eurot ja finantskohustuste jääk 11,2 miljardit eurot. Seejuures kasvasid Eesti residentidest eraisikute finantsvarad finantskohustustest kiiremini: koondfinantsvarad 9% ja koondlaenud 3%.
Eesti residentidest eraisikute netofinantsvarad ulatusid seega juuni lõpus 5,9 miljardi euroni, olles poole aastaga
kasvanud üle 1 miljardi euro võrra.
Eesti residendist eraisiku keskmine finantsvarade maht oli juuni lõpus 12 840 eurot ja laenujääk 8410 eurot. Eraisiku netofinantsvara keskmine väärtus oli seega 4430 eurot (2020. aasta lõpus 3664 eurot).
1 Valitsus koosneb keskvalitsusest, kohalikest omavalitsustest, riiklikest sotsiaalkindlustusfondidest ja muudest eelarvevälistest fondidest.
2 Et andmeid ei näidataks mitu korda, on välismaistesse investeerimisfondidesse tehtud investeeringutest kajastatud vaid Eesti residentide enda investeeringud, mis ei ole tehtud Eesti kindlustusandjate, investeerimis- ja pensionifondide või portfellivalitsemise teenuse ehk väärtpaberite hoidmise teenuse raames.