Eesti finantssektori teenuste arengut mõjutas 2020. aastal enim kevadel puhkenud koroonakriis ja kavandatav pensionireform, kuid need ei mõjutanud kõiki teenuseid ühtemoodi. Vaatamata koroonakriisi mõjule on enamiku finantsteenuste koondmahud kasvanud. Hoiustamine ja investeerimine hoogustusid. Ka eluasemelaenu võeti mõnevõrra rohkem. Samas nõudlus mitmete finantsteenuste vastu vähenes – näiteks kindlustuses mõjutas koroonakriis kõige rohkem reisikindlustuse müüki, kuna piirangute tulemusel vähenes reisimine olulisel määral. Vähenes ka liikluskindlustuse kindlustusmaksete maht. Koroonaviiruse leviku ohust tingitud ebakindlus majanduses pärssis ka tarbijate aktiivsust uute tarbimislaenude võtmisel. Elukindlustuses omas suurt mõju 2021. aasta alguses jõustunud pensionireform, mis võimaldab inimesel raha otse fondist välja võtta ja kindlustusandjaga pensionilepingut mitte sõlmida.
Hoiuste koondjääk kasvas 2020. aastal väga kiiresti – 20% ehk 4,1 miljardi euro võrra, 2019. aastal oli kasv 12%. Hoiuste kasv toetus nõudmiseni ja üleööhoiuste hoiustele, mille jääk kasvas aastaga 27% ehk 4,4 miljardi euro võrra. Tähtajaliste ja säästuhoiuste jääk vähenes samal ajal 13% ehk 0,5 miljardi euro võrra. Hoiustesse oli aasta lõpus paigutatud kokku 23,9 miljardit eurot.
Pankade Eesti laenuportfellide koondjääk kasvas 2020. aastal sama kiiresti kui eelmisel aastal, s.o 4% ehk 857 miljonit eurot. Aasta lõpu seisuga oli pankade koondlaenuportfelli suurus 20,7 miljardit eurot. Samas krediidiandjate tarbijalaenude koondjäägi kasv aeglustus, olles 2% ehk 23 miljonit eurot ning ulatus aasta lõpus 1,19 miljardi euroni.
Investeerimisteenustega seotud mahud enamasti kasvasid: pensionifondide varade maht suurenes 12%, investeeringud välisfondidesse1 kasvasid 8%. Avalike investeerimisfondide varade maht aga vähenes 4% võrra. Individuaalportfellide koondmaht kasvas 15%. Samas muud otseinvesteeringud finantsinstrumentidesse (nn väärtpaberite hoidmine) kasvasid aktsiate arvelt 46%.
Kokkuvõttes kasvas 2020. aastal säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsteenustesse – sh investeerimis- ja pensionifondid, individuaalportfellid, otseinvesteeringud finantsinstrumentidesse, tähtajalised ja säästuhoiused ning investeerimis- ja muud hoiused – paigutatud varade maht 6% ja ulatus aasta lõpuks 11,4 miljardi euroni (2019. aasta lõpus 10,7 miljardit eurot). Arvelduskontodel hoitavad vahendid kasvasid aastaga 27%, jõudes aasta lõpuks 20,7 miljardi euroni. Kõikidesse finantsteenustesse paigutatud varade maht Eestis ulatus kokku 32 miljardi euroni. Kindlustusmaksete maht elukindlustuses kahanes 11% ja moodustas 86 miljonit eurot. Kindlustusmaksete maht kahjukindlustuses vähenes samuti, 4%, moodustades 383 miljonit eurot.