2021. aastal mõjutasid Eesti finantsteenuste arengut peamiselt majanduse ülesaamine Covid-19 kriisist ja teise pensionisamba reform. Majanduse elavnemine aktiveeris nii pankade kui ka krediidiandjate laenutegevust. Kahjukindlustuse maksete laekumine tõusis kriisieelse tasemeni. Märgatavalt elavnes ka kauplemisaktiivsus Nasdaq Tallinna börsil. Börsiindeksi OMX Tallinn tase püstitas uue rekordi.
Eraisikute otseinvesteeringud finantsinstrumentidesse kasvasid ühe aastaga erakordselt kiiresti. Eraisikute eelistused olid järgmised: 1) aktsiad – investeeringute kasv 386 miljonit eurot ehk 111%; 2) välisfondid1 – kasv 60 miljonit eurot ehk 84%; 3) võlainstrumendid – kasv 7 miljonit eurot ehk 31%. Ka pangad on märkinud klientide suurenenud huvi väärtpaberitesse investeerimise vastu, mille tagajärjel on märgatavalt kasvanud väärtpaberikontode arv.
Siiski kasvas 2021. aastal säästmisele ja investeerimisele suunatud finantsinstrumentidesse (sh investeerimis- ja pensionifondid, individuaalportfellid, otseinvesteeringud finantsinstrumentidesse, tähtajalised ja säästuhoiused ning investeerimis- ja muud hoiused) paigutatud varade maht eelmiste aastatega võrreldes aeglasemalt, ehk 2% ja ulatus aasta lõpuks 11,6 miljardi euroni (2020. aasta lõpus 11,4 miljardit eurot). Kasvu aeglustamist põhjustasid teise samba pensionireformi käigus tehtud väljamaksed, mis märgatavalt vähendasid pensionifondide varasid. Kõikidesse finantsinstrumentidesse paigutatud varade kogumaht Eestis ulatus 36,2 miljardi euroni (2020. aasta lõpus 32 miljardit eurot), millest kaks kolmandiku, 24,6 miljardit eurot, oli arvelduskontodel.