Investeerimisühingute turul tegutseb kuus turuosalist. Investeerimisühingutest kaks omasid suurema ulatusega tegevusluba, mis võimaldab muu hulgas kaubelda oma arvel ja omandada seekaudu kauplemisportfellis riske ning millega kaasneb kõrgendatud algkapitalinõue 750 000 eurot. Suurema tegevusloaga investeerimisühingud moodustavad enamuse turust bilansimahust ja teenitavate tuludest. Kaks investeerimisühingut omasid piiratud tegevusluba, millega kaasneb algkapitalinõue 150 000 eurot. Veel kaks investeerimisühingut omasid väga piiratud tegevusluba algkapitalinõudega 75 000 eurot ning need turuosalised kvalifitseerusid väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks Euroopa Liidu kapitaliregulatsiooni tähenduses.
Põhinäitajad |
I kvartal 2021 | Muutus | II kvartal 2021 |
|---|---|---|---|
| Klientide varade maht | 473 mln € | ↑ | 507 mln € |
| Investeerimisühingute varade maht | 103 mln € | ↓ | 99 mln € |
| Kasum/kahjum | -0,9 mln € | ↑ | -0,04 mln € |
| Netotulud | 6,9 mln € | ↓ | 5,8 mln € |
| Omakapitali tootlikkus (kumulatiivne, annualiseeritud) | -4,7% | ↑ | -0,2% |
| Pillar 1 omavahendite normatiivi täitmine | 323% | ↑ | 346% |
Investeerimisühingute bilansimaht vähenes kvartalis 4% ja moodustas 103 miljonit eurot. Bilansi struktuur ei ole kvartaliga oluliselt muutunud. Endiselt moodustasid enamuse varadest lühiajalised hoiused ja likviidsed võlakirjad, mille osatähtsus varades oli 42%. Laenud klientidele oli suuruselt teine vararühm ja selle osakaal varades oli 37%.
Investeerimisühingute hallatavad klientide varad suurenesid teises kvartalis 6% 507 miljoni euroni. Klientide varad kasvasid peamiselt aktsiainstrumentide arvelt. Aktsiainvesteeringute osakaal oli klientide varades 67%, võlakirjainvesteeringute osatähtsus 20% ja rahalised vahendid moodustasid 8% klientide varadest. Kolm suurima osakaaluga riiki aktsiainvesteeringutes olid emitendi residentsuse järgi Jersey, Venemaa ja Eesti, vastavalt 42%, 21% ja 13%. Võlakirjainvesteeringutest olid Eesti, Soome ja Iirimaa vastavalt 20%, 16% ja 13% osatähtsusega.
Investeerimisühingud teenisid teises kvartalis 6 miljonit eurot netotulu. See oli ligikaudu 1 miljoni euro võrra väiksem kui eelmises kvartalis. Väiksem tulubaas oli tingitud kauplemisportfelli kahjumitest, mida kanti väärismetallide ja Nasdaqi aktsiate hinnavahelepingutega (CFD) kauplemiselt. Kuna sektori halduskulud olid teises kvartalis ligikaudu 3 miljoni euro võrra väiksemad kui esimeses kvartalis, siis tegevuse lõpptulemus teises kvartalis paranes märgatavalt. Kui esimeses kvartalis oli sektori puhaskahjum 0,9 miljonit eurot, siis teine kvartal lõpetati ligikaudu 0-kasumiga.
Peamised arengusuunad ja riskid
- Sektori kauplemistulu on muutunud volatiilsemaks, sh on sagenenud kahjumid aktsiainstrumentidega kauplemiselt.
- Kauplemistulu teises kvartalis vähenes, kuid halduskulude kärpimine aitas sektori kahjumit vähendada.
- Sektori bilanss püsib likviidne ja kapitalinõudeid täidetakse keskmiselt piisava varuga.
- Ulatuslik piiriülene tegevus arvukates jurisdiktsioonides ja tegevuse geograafiline laienemine tekitab arvestatavaid õigusvastavuse riske ning nõuab kaasnevaid investeeringuid sisekontrollisüsteemidesse.