Kahjukindlustuse sektori II kvartali 2020 ülevaade

Kevadise koroonakriisi mõju Eesti kahjukindlustusseltside mahtudele osutus kardetust väiksemaks. Eestis litsentsitud kahjukindlustusseltsid kogusid 2020. aasta esimesel poolaastal kindlustusmakseid 298 miljonit eurot,  mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 2,1% võrra vähem. Kindlustusmaksete kahanemise tipp jäi aprillikuusse, järgnevatel kuudel on mahud hakanud taastuma. Maksed on vähenenud eelkõige sõidukitega seotud kindlustusliikides – liikluskindlustuses ja kaskokindlustuses. Liikluskindlustuses on kindlustusmaksete vähenemise põhjuseks koroonakriisi ajal toimunud tariifide langetamine, mis hakkas mõju avaldama juba teises kvartalis. Lisaks vähenes nõudlus reisikindlustuse järele, kuna kriisi tippajal olid riigipiirid suletud ja see vähendas reisikindlustusmakseid selles tootes ligi poole võrra.

*  Sektori kasum on arvutatud kindlustusseltside avalike aruannete, mitte Finantsinspektsiooni järelevalveliste aruannete põhjal.

Esinenud kahjunõuete maht oli 2020. aasta esimesel poolaastal 162 miljonit eurot, mis kahanes võrreldes 2019. aasta esimese poolaastaga 4,6%. Kahjude statistikale on koroonakriis mõjunud pigem positiivselt. Kuigi kriisi alguses kasvasid nõuded reisikindlustuses ja rahalise kaotuse kindlustuses, siis nii liikluskindlustuses kui ka kaskokindlustuses on kahjunõuete kogusumma vähenenud. Peamiseks põhjuseks oli liiklustiheduse oluline vähenemine kriisitingimustes, mis vähendas ka kahjujuhtumite arvu.

Kahjukindlustusseltside kulud on vähenenud samas ulatuses kindlustusmaksete mahuga, moodustades esimesel poolaastal 75 miljonit eurot.

Eesti kahjukindlustusturul tegutsevad kindlustusandjad (sh välisriikide kahjukindlustusandjate filiaalid) kogusid 2020. aasta esimesel poolaastal kindlustusmakseid 194 miljoni euro ulatuses, mis oli 4,2% vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Vaadates kriisi mõju kogutud kindlustusmaksete mahule võib märgata, et filiaalid on rohkem kannatada saanud. Kui Eesti kahjukindlustusandjate poolt Eestis kogutud kindlustusmaksed vähenesid poolaastal 2,4%, siis filiaalidel vähenesid mahud samal ajal 8,5%. Filiaalide osakaal kahanes seetõttu 27,3%ni.

Kahjukindlustusseltside kombineeritud suhe oli 2020. aasta esimesel poolaastal 86%, mis on varasemate perioodidega võrreldes oluliselt parem näitaja. Tänu vähenenud kahjude arvule paranes eelkõige kaskokindlustuse tulemus. Kahjude arv vähenes ka liikluskindlustuses, kuid esinenud kahjunõuete summa languse kompenseeris tariifide alanemisest tingitud teenitud preemiate vähenemine selles liigis. Kahjusuhe oli esimesel poolaastal 57,5% ja kulusuhte suurus 28,5%.

Kahjukindlustusseltsid teenisid 2020. aasta esimesel poolaastal kasumit 30,5 miljonit eurot. Suur osa sellest tulenes teises kvartalis toimunud investeeringute väärtuse taastumisest kriisiaegsest madalseisust. Aasta alguses valitsenud turusituatsioonini veel jõutud pole. Kahjukindlustussektori investeeringute maht (koos rahaga pangakontodel) ulatus poolaasta lõpu seisuga 845 miljoni euroni.

Peamised arengusuunad ja riskid

• Kevadine koroonakriis ei avaldanud kahjukindlustussektorile olulist mõju. Kõige suuremaks riskiks oli investeeringute väärtuse vähenemine, mis halvendas seltside finantspositsiooni, kuid sellest taastuti küllaltki kiiresti. Kindlustusmaksete mahu vähenemise prognoosid ei realiseerunud, kahjude statistikale avaldunud mõju oli pigem positiivne. Kapitaliseeritus isegi paranes ja seltsid said hästi hakkama ka kaugtöö tingimustes.
• Kevadine kogemus näitas, et kui koroonakriis ei laiene otseselt finantskriisiks (sh pangandussektoris), on kahjukindlustussektoril võimekus kriisi mõjudega toime tulla. Majanduslangus mõjutab kindlasti kindlustusseltside tulusid, kuid sellevõrra väheneb ka kahjude maht.