Kahjukindlustuse sektori III kvartali 2020 ülevaade

Eesti kahjukindlustusturul tegutsevad nii Eesti kui ka välisriikide kahjukindlustusandjad. Eesti kahjukindlustusandjad tegutsevad omakorda lisaks koduturule ka naaberriikides. Allolev joonis Eesti kahjukindlustusandjate turu jaotusest kindlustusmaksete järgi hõlmab vaid Eesti kahjukindlustusandjate ja nende välisriikides tegutsevate filiaalide andmeid.

*  Sektori kasum on arvutatud kindlustusseltside avalike aruannete, mitte Finantsinspektsiooni järelevalveliste aruannete põhjal.

Kui kevadise Covid-19 kriisi mõjul Eesti kahjukindlustusseltside mahud poolaastal veel vähenesid, siis üheksa kuu kokkuvõttes jõuti kindlustusmaksete summaga samale tasemele kui eelmise aasta samal perioodil. Eestis litsentseeritud kahjukindlustusseltsid kogusid üheksa kuuga kindlustusmakseid 381 miljonit eurot, mis ületab 2019. aasta sama perioodi mahtusid 0,3%. Peale Seesam Insurance AS ühinemist Compensa Vienna Insurance Group’iga ei sisaldu Seesami poolt kogutud kindlustusmaksed enam Eesti kahjukindlustusseltside finantsnäitajates, kuna nad tegutsevad alates teisest poolaastast Eestis filiaalina.

Maksete maht on vähenenud liikluskindlustuses ja seda ennekõike tariifide alandamise tõttu. Vähenenud on ka reisikindlustuse toodet sisaldava meditsiinikulude kindlustuse osakaal. Kasvanud on varakindlustuse, transpordikindlustuse ja krediidi- ning garantiikindlustuse mahud.

Esinenud kahjunõuete maht oli 2020. aasta üheksa kuuga 213 miljonit eurot, mis kahanes võrreldes 2019. aasta sama perioodiga 2,9%. Kahjude statistika on kolmandas kvartalis peale piirangute kadumist jõudnud tavapärasele tasemele. Mõnevõrra on kasvanud varakindlustuse kahjude mahud. Kahjukindlustusseltside kulude üheksa kuu maht oli 96 miljonit eurot.

Eesti kahjukindlustusturul tegutsevad kindlustusandjad, sealhulgas välisriikide kahjukindlustusandjate filiaalid, kogusid 2020. aasta üheksa kuuga kindlustusmakseid 287 miljoni euro ulatuses, mis oli 4,3% vähem kui eelmise aasta samal perioodil.

Kahjukindlustusseltside kindlustustehnilised näitajad on kolmandas kvartalis tagasi pöördunud tavapäraste suurusteni. Üheksa kuu kombineeritud suhe oli 85,5%, mis positiivse teise kvartali tulemuse toel on pisut parem 2019. aasta vastavast suurusest 86,9%. Kahjusuhe moodustas sellest 57,8% ja kulusuhe 27,7%.

Eesti kahjukindlustusseltsid teenisid III kvartalis kasumit 20,6 miljonit eurot.

Kapitalinõude kaetus on suurematel seltsidel pisut tõusnud, väiksematel seltsidel aga mõnevõrra langenud. Koguturu kapitaliseeritus on kasvanud 211%ni, mis tuleneb ennekõike koguturu tasemest väiksema kaetusega Seesam Insurance ASi filiaalistumisest, ja seetõttu kapitalivaates Seesamit alates teisest poolaastast enam ei ole.

Kuigi Eesti kindlustusandjad tervikuna on üheksa kuu seisuga kogunud 0,3% rohkem kindlustusmakseid kui eelmise aasta samal perioodil, siis seltsiti olid kindlustusmaksete mahtude muutused erinevad. Kui suuremad kahjukindlustusseltsid on suutnud oma portfelli mahtusid hoida, siis väiksematel seltsidel on mahud oluliselt kahanenud.

Peamised arengusuunad ja riskid

• COVID-19 kriisi mõju majandusele mõjutab selgelt ka kahjukindlustussektori tulubaasi. Valitsuse poolt kehtestatud piirangud ja üldine COVID-19 kriisist tingitud majanduslangus mõjutavad nõudlust teenuste ja kaupade järele, mille suhtes kahjukindlustusseltsid pakuvad kindlustuskatet. Majanduskasvu osas valitseb endiselt suur määramatus, mis sõltub teise laine viirusepuhangu ulatusest, piirangutest ja leevendusmeetmetest, mis võivad kindlustustoodete nõudlust mõjutada.
• Nagu kevadine kogemus näitab, on kahjukindlustussektoris tänu kahjude langusele võimalik isegi piirangutest lühiajaliselt kasumit lõigata. Lisaks on vähemalt seni soosinud sektori tulemusi soodsad ilmastikutingimused aasta lõpus.
• Vähenenud tulubaas soosib konkurentsi teket, mistõttu on kahjukindlustussektoris toimunud hinnalangus ja seda eriti liikluskindlustuses.