Krediidiandjate sektoris pole esimeses kvartalis suuri muutusi toimunud. Laenuportfelli jääk kasvas 2% ja ulatus märtsi lõpus 1,4 miljardi euroni (u 564 000 lepingut). Märtsi lõpu seisuga moodustas üle poole koondportfellist sõidukiliising (851 miljonit eurot), kolmandiku portfellist aga tagatiseta väikelaen (434 miljonit eurot).
Põhinäitajad |
IV kvartal 2021 | Muutus | I kvartal 2022 |
|---|---|---|---|
| Tarbimislaenude jääk | 1 405 mln € | ↑ | 1 432 mln € |
| Lepingute arv | 569 367 tk | ↓ | 564 317 tk |
| sh uute lepingute arv | 175 020 tk | ↓ | 174 128 tk |
| Puhas intressitulu | 29,6 mln € | ↑ | 36,5 mln € |
Krediidi kulukuse määrades (KKM) on pankadega seotud krediidiandjatel ja pankadevälistel krediidiandjatel erinevused. Pankadeväliste krediidiandjate laenud on kliendile kallimad pankadega seotud krediidiandjate laenudest. Esimeses kvartalis oli sõidukiliisingu keskmine KKM pankadega seotud krediidiandjate puhul 5% ja pankadeväliste krediidiandjate puhul 25%. Muu rahalise krediidi keskmine KKM oli pankadega seotud krediidiandjate puhul 15% võrrelduna pankadeväliste krediidiandjate 44%ga. Järelmaksu puhul oli KKM ühel tasemel nii pankadega seotud krediidiandjate kui ka pankadeväliste krediidiandjate puhul (keskmiselt 17%).
Viivislaenude osakaal krediidiportfellis on krediidiandjatel erinev. Kui pankadega seotud krediidiandjate laenudest oli viivises alla 2% lepingutest, siis pankadeväliste krediidiandjate laenudest oli viivises 16%. Pankadeväliste krediidiandjate viivislaenude osakaalu teeb suureks tagatiseta väikelaen. Kokku oli krediidiandjatel esimeses kvartalis makseraskustes klientide lepinguid (viivises, kvartali jooksul maha kantud ja loovutatud lepingud kokku) 57 000.