Teises kvartalis kasvas tunduvalt krediidiandjate laenuaktiivsus. Sõlmiti märgatavalt rohkem lepinguid kui viimastel aastatel. Nii ulatus teises kvartalis sõlmitud uute lepingute arv 220 000ni, samas kui eelmises kvartalis oli neid 174 000. Kõige rohkem sõlmiti tagatiseta väikelaenulepinguid (176 000) ja järelmaksulepinguid (39 000). Sõidukiliisingulepinguid sõlmiti 5250. Uusi laene väljastati kokku 275 miljoni euro ulatuses.
Põhinäitajad |
I kvartal 2022 | Muutus | II kvartal 2022 |
|---|---|---|---|
| Tarbimislaenude jääk | 1,435 mln € | ↑ | 1,49 mln € |
| Lepingute arv | 564 317 tk | ↑ | 576 067 tk |
| sh uute lepingute arv | 174 127 tk | ↑ | 220 371 tk |
| Puhas intressitulu | 36,5 mln € | ↓ | 32,3 mln € |
Laenuportfelli jääk kasvas kvartaliga 4% ja ulatus juuni lõpus 1,5 miljardi euroni. Koondportfellist üle poole moodustas sõidukiliising (870 miljonit eurot), kolmandiku portfellist aga tagatiseta väikelaen (467 miljonit eurot).
Suuremat osa krediidiandjate laenuturust omavad pankadega seotud krediidiandjad, kes tegelevad enamasti sõidukiliisinguga. Pankadevälised krediidiandjad spetsialiseeruvad peamiselt tagatiseta väikelaenu väljastamisele.
Krediidi kulukuse määrades (KKM) on pankadega seotud krediidiandjatel ja pankadevälistel krediidiandjatel endiselt suur lõhe. Pankadeväliste krediidiandjate laenud on kliendile märgatavalt kallimad kui pankadega seotud krediidiandjate laenud. Teises kvartalis oli sõidukiliisingu keskmine KKM pankadega seotud krediidiandjate puhul 5%, samas kui pankadeväliste krediidiandjate puhul 25%. Muu rahalise krediidi keskmine KKM oli pankadega seotud krediidiandjate puhul 14% võrrelduna pankadeväliste krediidiandjate 45%ga. Vaid järelmaksu puhul oli KKM pankadega seotud krediidiandjate puhul kõrgem, 18%, samas kui pankadeväliste krediidiandjatel oli see 15%.
Alates teisest kvartalist muutus krediidiandjate aruandlus, mis annab nüüd parema pildi krediidiandjate laenuportfelli kvaliteedist. Kui varem raporteeriti Finantsinspektsioonile viivislepinguid, mis olid viivises üle 30 päeva, siis uuenenud nõudmiste järgi tuleb esitada andmed kõikide viivislepingute kohta. Seega on andmeid viivises lepingute kohta nüüd rohkem. Pankadega seotud krediidiandjate laenudest oli viivises 6% lepingutest ja pankadeväliste krediidiandjate laenudest 25%. Kui oleks kasutatud 30 päeva lävendit, oleks viivislepingute arvu näitaja jäänud esimese kvartali tasemele.
Kokku oli krediidiandjatel teises kvartalis makseraskustes klientide lepinguid (viivises, kvartali jooksul maha kantud ja loovutatud lepingud kokku) 103 000 ehk 18% sõlmitud lepingutest.