2020. aasta lõpu seisuga tegutses turul 56 krediidiandjat ja kümme krediidivahendajat. Neljandas kvartalis väljastati laene umbes sama palju kui kolmandas kvartalis: sõlmiti üle 171 000 uue lepingu 196 miljoni euro väärtuses. Samas on praegune laenuaktiivsus võrreldes COVID-19 kriisi eelse ajaga ca 10% madalam.
Põhinäitajad |
III kvartal 2020 | Muutus | IV kvartal 2020 |
|---|---|---|---|
| Tarbimislaenude jääk | 1 170 mln € | ↑ | 1 185mln € |
| Lepingute arv | 501 362 tk | ↑ | 513 930 tk |
| sh uute lepingute arv | 175 185 tk | ↓ | 171 531 tk |
| Puhas intressitulu | 25,0 mln € | ↑ | 27,4 mln € |
Suurimaks muutuseks krediidiandjate tegevuses võib pidada järelmaksu kiiret kasvu neljandas kvartalis. Järelmaksulepinguid sõlmiti kolmandiku võrra rohkem: 39 000 lepingut (kolmandas kvartalis 29 000). Teistes laenuliikides sõlmiti uusi lepinguid vähem kui kvartal tagasi ning need moodustasid 81–86% kriisieelsest tasemest. Siin eristub muu vara liising, kus uusi lepinguid sõlmiti vaid 21% kriisieelsest tasemest. Enim väljastati jätkuvalt tagatiseta väikelaene (muu rahaline krediit), 128 000 lepingut.
Krediidiandjate koondlaenuportfelli jääk kasvas kvartaliga suhteliselt vähe, 1,3%, ning moodustas aasta lõpus 1,18 miljardit eurot. Aastakasv on samuti olnud viimaste aastate väiksemaid, 1,9%.
Laenuportfelli kvaliteet halvenes neljandas kvartalis mõnevõrra. Krediidiandjate väljastatud laenudest 10% olid viivises (kolmandas kvartalis 9,6%). Selle taga olid peamiselt krediidiasutuste välised krediidiandjad, kus viivislaenude osakaal oli üle 16%.
Aasta lõpus kehtima hakanud krediidiandjate täiendatud aruandlus võimaldas esmakordselt hinnata ka teistele osapooltele (sh inkassod) makseraskuste tõttu loovutatud nõuete suurusjärku. Selliseid lepinguid oli neljandas kvartalis üle 3000 ehk 0,6% olemasolevatest lepingutest. Samas kanti maha märksa rohkem laenunõudeid, 35 000 lepingut ehk 6,8% olemasolevatest lepingutest. Seega koos viivislaenudega oli makseraskustesse sattunud lepinguid kokku ligi 90 000.
Peamised arengusuunad ja riskid
- Krediidiandjate laenuaktiivsus püsis samal tasemel nagu kolmandas kvartalis. Kvartaliga väljastatud laenude arv ulatus peaaegu kriisieelse tasemeni. Samas väljastati järelmakse rohkem kui 2019. aastal.
- Laenuportfelli kvaliteet halvenes majandusolukorra üldise halvenemise tõttu. Makseraskustesse sattunud lepinguid (viivislaenud, maha kantud ja teistele osapooltele loovutatud lepingud) oli neljandas kvartalis ligi 90 000 ehk 17,5% olemasolevatest lepingutest. Valdav osa nendest olid tagatiseta väikelaenud.
- Koroonaviiruse teisest lainest tingitud riskid makseraskustesse sattumisel on jäänud samale tasemele.