Krediidiandjate sektori IV kvartali 2020 ülevaade

2020. aasta lõpu seisuga tegutses turul 56 krediidiandjat ja kümme krediidivahendajat. Neljandas kvartalis väljastati laene umbes sama palju kui kolmandas kvartalis: sõlmiti üle 171 000 uue lepingu 196 miljoni euro väärtuses. Samas on praegune laenuaktiivsus võrreldes COVID-19 kriisi eelse ajaga ca 10% madalam. 

 

 

Põhinäitajad

III kvartal 2020 Muutus IV kvartal 2020
Tarbimislaenude jääk 1 170 mln € 1 185mln €
Lepingute arv 5801 3662 tk 513 930 tk
   sh uute lepingute arv 175 185 tk 171 531 tk
Puhas intressitulu 25,0 mln € 27,4 mln €

 

 

Suurimaks muutuseks krediidiandjate tegevuses võib pidada järelmaksu kiiret kasvu neljandas kvartalis. Järelmaksulepinguid sõlmiti kolmandiku võrra rohkem: 39 000 lepingut (kolmandas kvartalis 29 000). Teistes laenuliikides sõlmiti uusi lepinguid vähem kui kvartal tagasi ning need moodustasid 81–86% kriisieelsest tasemest. Siin eristub muu vara liising, kus uusi lepinguid sõlmiti vaid 21% kriisieelsest tasemest. Enim väljastati jätkuvalt tagatiseta väikelaene (muu rahaline krediit), 128 000 lepingut.

Krediidiandjate koondlaenuportfelli jääk kasvas kvartaliga suhteliselt vähe, 1,3%, ning moodustas aasta lõpus 1,18 miljardit eurot. Aastakasv on samuti olnud viimaste aastate väiksemaid, 1,9%.

Viivislaenud

Laenuportfelli kvaliteet halvenes neljandas kvartalis mõnevõrra. Krediidiandjate väljastatud laenudest 10% olid viivises (kolmandas kvartalis 9,6%). Selle taga olid peamiselt krediidiasutuste välised krediidiandjad, kus viivislaenude osakaal oli üle 16%.

Aasta lõpus kehtima hakanud krediidiandjate täiendatud aruandlus võimaldas esmakordselt hinnata ka teistele osapooltele (sh inkassod) makseraskuste tõttu loovutatud nõuete suurusjärku. Selliseid lepinguid oli neljandas kvartalis üle 3000 ehk 0,6% olemasolevatest lepingutest. Samas kanti maha märksa rohkem laenunõudeid, 35 000 lepingut ehk 6,8% olemasolevatest lepingutest. Seega koos viivislaenudega oli makseraskustesse sattunud lepinguid kokku ligi 90 000.

 

Peamised arengusuunad ja riskid

  • Krediidiandjate laenuaktiivsus püsis samal tasemel nagu kolmandas kvartalis. Kvartaliga väljastatud laenude arv ulatus peaaegu kriisieelse tasemeni. Samas väljastati järelmakse rohkem kui 2019. aastal.
  • Laenuportfelli kvaliteet halvenes majandusolukorra üldise halvenemise tõttu. Makseraskustesse sattunud lepinguid (viivislaenud, maha kantud ja teistele osapooltele loovutatud lepingud) oli neljandas kvartalis ligi 90 000 ehk 17,5% olemasolevatest lepingutest. Valdav osa nendest olid tagatiseta väikelaenud.
  • Koroonaviiruse teisest lainest tingitud riskid makseraskustesse sattumisel on jäänud samale tasemele.