|
Põhinäitajad |
IV kvartal 2021 | Muutus | I kvartal 2022 |
|---|---|---|---|
| Laenujäägi aastakasv | 9,6% | ↑ | 10,6% |
| Hoiuste jäägi aastakasv | 9,7% | ↓ | 7,6% |
| Laenude ja hoiuste suhtarv | 83% | ↑ | 84% |
| Pikaajaliste viivislaenude osakaal laenuportfellis | 0,38% | ↓ | 0,36% |
| Likviidsuskattekordaja | 149% | ↑ | 157% |
| Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv | 23,3% | ↑ | 23,6% |
Maksepuhkusel olevate laenude osakaal kahanes aprilli lõpuks 1,1%ni (eelnenud aasta lõpus moodustasid maksepuhkusel olevad laenud kõikidest laenudest 1,6%) ja mittetöötavate laenude osakaal vähenes eelmise kvartali 1,1%-lt märtsi lõpuks 1,0%ni. Äriühingute laenuportfellist moodustas mittetöötavate laenude summa esimese kvartali lõpus 1,3% ja majapidamiste laenumahust 0,8%.
Pikaajaliste ehk üle 90 päeva võlgnevuses olnud laenude osakaal kahanes esimeses kvartalis veelgi, jõudes eelnenud kvartali 0,38%-lt märtsi lõpuks 0,36%ni (aasta varem 0,60%). Seejuures on äriühingutel pikaajalisi viivislaene pisut vähem (0,34%) kui majapidamistel (0,48%).
Sektori stage 2 ehk suurenenud riskiga laenude mahu osakaal kogu laenuportfellist kasvas. Stage 2 osakaalu kasvu vedasid eelkõige äriühingute laenud, ent suurenes ka majapidamiste vastavate laenude osakaal. Kui COVID-19 kriisi tippajal 2020. aasta kolmandas kvartalis moodustas stage 2 laenude osakaal kogu laenuportfellist 9,5%, siis 2022. aasta märtsi lõpus ulatus võrreldav näitaja 9,8%ni.
Hoiuste mahu kasvutempo jätkas esimeses kvartalis aeglustumist, jõudes 7,6%ni (2021. aastakasvuks kujunes 9,7%). See jäi laenukasvule alla, mille tulemusena kerkis laenude-hoiuste suhtarv veidi kõrgemale ehk 83%-lt 84%-le. Sektori likviidsuskattekordaja kasvas eelnenud kvartaliga võrreldes aga 8 protsendipunkti ehk 157%ni. Kõik pangad täitsid endiselt varuga likviidsuskattekordaja vahendite 100% nõuet. Koos krediidiasutuste hoiustega ulatus sektori likviidsete varade osakaal koguvaradest 27,8%ni (kvartal varem 33,5%).
Pangandussektori kapitaliseeritus esimeses kvartalis väga ei muutunud. Sektori konsolideeritud CET1 suhtarv oli märtsi lõpus 23,6% ehk 0,3 protsendipunkti kõrgem kui eelmise aasta lõpus (soolo taseme CET1 aga alanes 0,2 protsendipunkti võrra 22,2%ni). Euroopa Liidu võrreldav suhtarv oli eelmise aasta lõpus 15,7%. Väikepankade CET1 alanes eelnenud kvartali 14,2%-lt 14,0%-le. Kapitalinõudeid täitsid aasta lõpus kõik pangad.
Kokkuvõttes viitavad erinevad näitajad Eesti pangandussektori heale tervisele, samas tuleb arvestada ka makromajanduses toimuvate muudatustega, turuosaliste prognoosidega ja pankade enda riskihinnangutega.