Pangandussektori II kvartali 2018 ülevaade

Eesti turul tegutses 2018. aasta teise kvartali seisuga 16 krediidiasutust, millest 8 on välismaiste krediidiasutuste filiaalid.

 

Pankade laenuportfelli aastakasv aeglustus 2018. aasta teise kvartali lõpuks 2%ni. Suhteliselt madalat laenukasvu mõjutab endiselt 2017. aastal toimunud ühe turuosalise laenuportfelli väljaviimine, ilma selle muutuseta oleks laenukasvu suurus 6,6%. See on samuti aeglustunud võrreldes eelmise kvartali 7,3%ga.

Põhinäitajad

I kvartal 2018 Muutus II kvartal 2018  
Laenujäägi aastakasv 2,6% 2%  
Hoiuste jäägi aastakasv 2,7% 7,2%  
Laenude ja hoiuste suhtarv 110% 105%  
Pikaajaliste viivislaenude osakaal laenuportfellis 0,8% 0,69%  
Likviidsuskattekordaja 152% 166%  
Kasum 81 mln € 87 mln €  
Kulude ja tulude suhe 45% 46%  
Omakapitali tootlikkus 10,1% 10%  
Varade tootlikkus 1,5% 1,4%  
Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv 31,3% 30,7%  

 

Eraisikute laenuportfelli aastakasv kiirenes  6,5%ni ning seda mõjutasid peamiselt eluasemelaenud, mis kasvasid aastases arvestuses 6,4%. 

Äriühingute aastane laenukasv oli -2,8%. Selle näitaja taga on kahe turuosalise ühinemise mõjul välja viidud ettevõtete laenud, ilma kirjeldatud muutuseta ulatuks ettevõtete aastane laenukasv 2018. aasta teises kvartalis 6,1%ni.

Hoiuste aastakasv tõusis teise kvartali lõpus 7,2%ni, mis on üks kiiremaid kasve viimase kolme aasta jooksul. Sektori tavapärasest suuremat hoiuste kasvu põhjustas ühe turuosalise ettevõtete ja pensionifondide hoiuste kasv. Kuivõrd hoiuste kasv oli suurem kui laenukasv, siis paranes pankade laenude ja hoiuste suhtarv 105%ni 110%lt. Mitteresidentide hoiused vähenesid kvartaliga 8% võrra ning mitteresidentide hoiuste osakaal langes 9,5%ni.
Pankade laenukvaliteet jätkuvalt paraneb. Üle 90 päeva viivises olevate laenude osakaal langes kvartali lõpus 0,69%ni ning mittetöötavate laenude osakaal langes konsolideeritud laenuportfellis 1,7%ni.

Pankade likviidsus püsib tugev. Kõik pangad täidavad likviidsuskattenõuet varuga, sektori keskmine näitaja oli 166% (miinimum on 100%). Lisaks likviidsuskattenõude täitmiseks mõeldud vahenditele on pankadel ka muid likviidseid vahendeid (hoiused krediidiasutustes) ning koos nendega moodustab likviidsete varade osakaal 20% varadest.
Eestis tegutsevad pangad ja välispankade filiaalid teenisid 2018. aasta teises kvartalis 87 miljonit eurot kasumit, mis on 7% rohkem kui esimeses kvartalis. Teises kvartali kasumi kasvu mõjutasid peamiselt eelnevasse kvartalisse jäänud dividendide ning tulumaksu maksmine. Pankade aastane omakapitali tootlus oli teise kvartali lõpus 10% ja varade tootlus 1,4%. Euroopa Liidus olid keskmised omakapitali ja varade tootlused vastavad 6,8% ja 0,5%. Vaatamata mõningasele kasumlikkuse langusele on Eesti pangandussektori kasumlikkus hea.

Pankade kogutulud langesid teises kvartalis 11% võrra. Tulude languse põhjuseks on esimesse kvartalisse jäänud dividenditulu, mida teises kvartalis ei teenitud. Peamised tululiigid, intressitulu ja teenustasutulu, tõusid. Pangandussektori kulu-tulu suhtarv tõusis 46,4%ni, Euroopa Liidus oli vastav näitaja 64,8%.

Usaldatavusnõuete näitajad langesid teises kvartalis konsolideeritud tasemel 30,7%ni. Konsolideeritud tasemel suurenesid nii omavahendid kui ka riskivarad.

Peamised arengusuunad ja riskid

  • Eestis tegutsevad pangad on likviidsed. Pangandussektori keskmine likviidsusnäitaja ületas normatiivi suure varuga. 
  • Pankade kasumlikkus püsib hea. Teises kvartalis oli omakapitali tootlikkus 10%, pangad suudavad säilitada kasumlikkust ka madalate intresside keskkonnas. 
  • Pankade pikaajaliste ehk üle 90 päeva viivises olevate laenude osakaal püsib alla 1% ning jätkab langust. Pikaajalised viivised on kaetud allahindlustega.
  • Mitteresidentide hoiuste osakaal langes teise kvartali lõpuks 9,5%ni. Kuivõrd mitteresidentide hoiused on olemuselt volatiilsemad, hoiavad pangad nimetatud hoiustega seonduva likviidsusriski katteks kõrgemaid puhvreid.

     

    • Rootsi kinnisvarahinnad on 2018. aasta teises kvartalis stabiliseerunud või veidi tõusnud. Rootsi kinnisvarasektoriga seonduv risk püsib siiski kõrge ning selle realiseerumine võib mõjutada ka Eesti pangandusturgu. Seetõttu on oluline, et pangad säilitaksid riskide realiseerumise katteks piisavad kapitalipuhvrid, mille olemasolu vähendab piiriüleste riskide ülekandumise mõju.