Muutunud majanduskeskkonda, sealhulgas kiirest inflatsioonist ja kasvavatest intressimääradest tingitud potentsiaalset keerulisemat laenuvõtjate olukorda, pangandussektori kolmanda kvartali statistika veel ei peegelda. Majandusväljavaateid ja praegusi (väga) tugevaid krediidikvaliteedi näitajaid arvestades laenukvaliteet lähitulevikus tõenäoliselt siiski halveneb.
|
Põhinäitajad |
II kvartal 2022 | Muutus | III kvartal 2022 |
|---|---|---|---|
| Laenujäägi aastakasv | 12,5% | ↑ | 14,7% |
| Hoiuste jäägi aastakasv | 9,5% | ↓ | 2,6% |
| Laenude ja hoiuste suhtarv | 87% | ↑ | 91% |
| Pikaajaliste viivislaenude osakaal laenuportfellis | 0,35% | ↓ | 0,25% |
| Likviidsuskattekordaja | 162% | ↓ | 152% |
| Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv | 22,9% | ↓ | 21,6% |
Laenukasv kiirenes kolmandas kvartalis aastavõrdluses 14,7%ni (2021. aastal kasvas laenujääk aastavõrdluses 9,6%), viies sektori laenujäägi 34,1 miljardi euroni. Eelkõige suurenes ettevõtete laenujääk, kuigi ka majapidamiste laenumaht jätkas jõudsat kasvu. Väikepankade laenumahu kasvutempo oli kolmandas kvartalis aastavõrdluses 32%.
Hoiuste kasvutempo kolmandas kvartalis rauges: septembri lõpus oli sektori hoiuste maht vaid 2,6% suurem kui aasta tagasi (oktoobri lõpus alla 1% suurem kui aasta tagasi). Hoiuste kasv on aeglustunud kõikides peamistes kliendigruppides. Kiiresti kasvava laenumahu taustal suurendab hoiuste pea olematuks muutunud kasv (või isegi võimalik langus lähikvartalites) likviidsusriske. Kolmanda kvartali arengusuundumusi võib aga siiski pidada veel pigem normaliseerumiseks, sest laenude ja hoiuste suhtarv jõudis septembri lõpuks alles 91%ni, olles ajalooliselt üldiselt üle 100%. See näitab, et sektori laenude maht on suurem kui hoiuste maht. Kõik pangad täitsid septembri lõpu seisuga selge varuga ka likviidsuskattekordaja (LCR) 100% nõuet.
Sektori mittetöötavate laenude osakaal jätkas niigi madalalt tasemelt alanemist, jõudes kolmanda kvartali lõpuks 0,8%le (eelnenud kvartalis 0,9% ja aasta tagasi 1,3%). Ühelt poolt peab silmas pidama, et kiire laenukasv vähendabki mittetöötavate laenude osakaalu, ent teisalt alanes kolmandas kvartalis ka mittetöötavate laenude summa. Septembri lõpus oli mittetöötavate laenude maht 288 miljonit eurot, kolm kuud varem 315 miljonit eurot. Kasvas ka mittetöötavate tarbimislaenude osakaal: eelmise kvartali 1,4%lt 1,5%le. Mittefinantsettevõtete mittetöötavate laenude osakaalu minimaalne tõus teises kvartalis asendus kolmandas kvartalis langusega, alanedes 0,2 protsendipunkti 1,2%ni. Lisaks vähenes üle 90 päeva võlgnevuses olnud laenude osakaal. Septembri lõpus oli pikaajalisi võlgnevusi 0,25% laenujäägist (kvartal varem 0,30%).
Pangandussektor oli kolmandas kvartalis kasumlik ja omakapitali tootlus ulatus 10,1%ni (eelmise aasta samas kvartalis 8,9%), väikepankadel isegi 16,8%ni.
Kiiresti kasvav laenuportfell mõjutab jätkuvalt sektori kapitalinäitajaid negatiivselt. See tähendab, et riskivarade kasv on endiselt kiirem kui omavahendite kasv.