Eesti majanduse neljanda kvartali ja kogu 2021. aasta kiire kasv (vastavalt 8,6% ja 8,3% aastaarvestuses) peegeldub ka pangandussektori näitajates. Lõppenud aasta laenukasv ületas ka vahetult COVID-19 kriisile eelnenud aja taseme, küündides aastaarvestuses 9,6%ni ja viies sektori laenujäägi 31,0 miljardi euroni.
|
Põhinäitajad |
III kvartal 2021 | Muutus | IV kvartal 2021 |
|---|---|---|---|
| Laenujäägi aastakasv | 7,0% | ↑ | 9,6% |
| Hoiuste jäägi aastakasv | 14,9% | ↓ | 9,7% |
| Laenude ja hoiuste suhtarv | 82% | ↑ | 83% |
| Pikaajaliste viivislaenude osakaal laenuportfellis | 0,49% | ↓ | 0,38% |
| Likviidsuskattekordaja | 169% | ↓ | 149% |
| Esimese taseme põhiomavahendite suhtarv | 25,4% | ↓ | 23,3% |
Maksepuhkusel olevate laenude osakaal alanes ja muud laenukvaliteedinäitajad paranesid. Aasta lõpus moodustasid maksepuhkusel olevad laenud 1,6% ja kuu hiljem isegi 1,3% pangandussektori laenujäägist (2021. aasta kolmanda kvartali lõpus 1,8%). Mittetöötavad laenud moodustasid detsembri lõpus 1,1% sektori laenujäägist, mida on 0,2 protsendipunkti võrra vähem kui kolm kuud varem ja 0,6 protsendipunkti võrra vähem kui aasta tagasi. Siinkohal on oluline täpsustada, et paranenud krediidikvaliteediga laenuportfelli sees on COVID-19 kriisi negatiivne mõju siiski jätkuvalt näha majutuse ja toitlustuse sektoris (mittetöötavate laenude osakaal 14%).
Ka pikaajaliste ehk üle 90 päeva võlgnevuses olnud laenude osakaal jätkas neljandas kvartalis langust, jõudes eelnenud kvartali 0,5%-lt aasta lõpuks 0,4%ni (aasta varem 0,6%). Seejuures on äriühingutel pikaajalisi viivislaene suhteliselt vähem (0,36%) kui majapidamistel (0,52%), kuigi aasta tagasi oli olukord vastupidine. Siiski ei tähenda see otseselt, et äriühingute laenuportfelli riskid on väiksemad, sest nende mittetöötavate laenude osakaal oli aasta lõpus jätkuvalt suurem (1,4% võrreldes majapidamiste 0,9%ga). Samuti ulatus äriühingute suurenenud riskiga ehk stage 2 laenude osakaal detsembri lõpus 12,4%ni, ent majapidamiste võrreldav näitaja oli samal ajal 7,8%.
Hoiuste maht kasvas neljandas kvartalis ja seega ka 2021. aastal laenudega samas tempos ehk 9,7% aastaarvestuses, olles esimest korda alates 2019. aasta kolmandast kvartalist alla 10%. See tähendab, et ka laenude-hoiuste suhtarv püsis sarnasel, 83% tasemel. Sektori likviidsuskattekordaja alanes eelnenud kvartaliga võrreldes aga 20 protsendipunkti võrra 149%ni. Kõik pangad täitsid jätkuvalt varuga likviidsuskattekordaja vahendite 100% nõuet. Koos krediidiasutuste hoiustega ulatus sektori likviidsete varade osakaal koguvarades 33,5%ni (kvartal varem 34,0%).
Riskivarade kiire kasv on teatud määral survestanud kapitalipuhvreid. Pangandussektori konsolideeritud CET1 suhtarv jätkas neljandas kvartalis langust, jõudes aasta lõpuks 23,3%ni (kolm kuud varem 25,6% ja aasta varem 27,1%). ELi võrreldav suhtarv oli kolmanda kvartali lõpus 15,4%.
Kuigi erinevad näitajad viitavad 2021. aasta lõpu seisuga Eesti pangandussektori heale tervisele, siis 2022. aasta veebruaris alanud sõda Ukrainas on ebamäärasust ja seega ka riske taas suurendanud. Pankade otseseid laenupositsioone analüüsides nähtub küll, et kogu laenuportfellist moodustavad Venemaale antud laenud 0,01%, Valgevenesse ja Ukrainasse antud laenud aga veelgi vähem. Pankadelt saadud info kohaselt hõlmavad aga kaudsed, nimetatud kolme riigiga seotud Eesti ettevõtete positsioonid 3,5% sektori laenujäägist. Selgelt on Ukrainas toimuva sõja tõttu kasvanud ka üldised majandusriskid, mille realiseerumine võib negatiivselt mõjuda ka Eesti pangandussektori näitajatele.